Anneli Ott, Eesti Keskerakonna peasekretär
Keskerakonna positsioon Eesti erakondade kaardil on olnud viimased aastad väljakutseid pakkuv, seda paljudel erinevatel põhjustel. Erakonnad, nagu ülejäänudki ühiskond, on elamas läbi kollektiivseid kriise, keerukaid aegu.
Täna saame kinnitada, et Keskerakond elas tormi üle! Aprilli madalseis, kus erakonna reiting langes 9 protsendini (Norstat) on seljatatud. Augusti lõpus ühines erakonnaga Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ning nüüdseks on Keskerakonna toetus saavutanud stabiilsuse 13 protsendi juures. Liberaalsest ALDE poliitilisest ühendusest lahkumine kinnitas veelgi, et erakonna paremad ajad on alles ees. Erakond naaseb tagasi juurte juurde ja siht on ees selge. Keskerakonnast on jälle saamas kõigi Eesti elanike erakond, kus hoolitsetakse kõige haavatavamate eest ja hoitakse au sees traditsioonilisi väärtusi.
Oleme ühiskonnana ja valijatena eeldanud, et avalikus ruumis leviva info põhjal saame teha valikuid, mis kõige enam vastavad meie põhimõtetele ja soovile nii Eesti kui ka laiema maailma kujunemisel. Täna peame tõdema, et see eeldus ei ole olnud alati õigustatud ja peame ise tegema enne otsustamist tõsist tööd, et mõista, mida ja keda meie valik valimistel tegelikult toetab.
Iganädalaselt avaldatakse erakondade reitinguid, mis pikema ajavahemiku jooksul ja valmiseelsel ajal võivad olla kui tormised merelained – kord üles, kord alla. Olen seisukohal, et liigset tähelepanu ei ole mõtet neile pöörata ning ka otsuseid langetades pole mõistlik toetuda pidevalt muutuvatele reitingutele.
Olgem ausad, toetusenumbrid sõltuvad väga palju uuringumetoodikatest, keda, millal ja kuidas küsitletakse. Kas me võtame valimiks inimesed, keda me juba varem küsitlenud oleme, kellest me teame, kuidas nad vastavad, kas me katkestame küsitluse, kui kodanik vastab meile mittesobivalt… Kõik sellised detailid määravad ka küsitluste tulemused.
Hoopis olulisem on kommunikeerida selgelt ja sirgjooneliselt neid suundumusi, mida erakond õigeks peab ning läbi stabiilse seisukohtadele kindlaksjäämise kogudagi enda selja taha inimeste toetus, kes samu väärtusi jagavad ja kelle maailmatunnetus on rajatud sarnastele põhimõtetele.
Mis on siis need Keskerakonna peamised tõekspidamised? Mis on need olulised vaatepunktid, mida vajame kogu ühiskonna konsolideerimiseks, ühise arusaama loomiseks? Kuna see küsimus vajab meie erakonna volikogul ka põhjalikumat arutelu ning otsuseid, tõstan omalt poolt lauale teemad, mis läbivalt pakuvad meie erakonnas, aga samuti terves ühiskonnas praegu kõneainet.
Lisaks on trendiks muutumas see, et kui seadus takistab teerullipoliitikat Eesti kogukondadest ülesõitmiseks, keskkonna laastamiseks, ametikohtade jagamiseks, siis muudetakse kibekiiresti seadust.
Lisaks on trendiks muutumas see, et kui seadus takistab teerullipoliitikat Eesti kogukondadest ülesõitmiseks, keskkonna laastamiseks, ametikohtade jagamiseks, siis muudetakse kibekiiresti seadust.
Kas riik on kodanike või kodanikud riigi jaoks?
Viimastel aastatel on palju räägitud vajadusest ametnikkonda vähendada, kuni selleni, et Eesti riik vajab jõulist riigireformi. Sellest on rääkinud vaat et kõik tipp-poliitikud, kes tänaste otsuste tegijad. Kuid millegipärast paisub riigiaparaat ja bürokraatiamasin aina suureneval kiirusel. Ametnikke võetakse juurde lausa sadade kaupa ning nende töötasud on ammu ületanud erasektori (mis ainsana maksudeks raha juurde toodab) võimekuse.
Kas riigieelarve on läbipaistev? Tunneme uhkust, et statistilistes ülevaadetes ei ole Eestis suurt korruptsiooni, ometi oleme täielikult tähelepanuta jätnud nn seadustatud korruptsiooni. Või kuidas täpsemalt nimetada olukorda, kus valitsus (vaatamata kinnitatud eelarvenumbritele) jagab miljoneid eurosid kolmandale sektorile, mille läbipaistmatus ja otstarbekus on ilmselgelt küsimusi tekitav. Samal ajal kärbib riik tegelikke vajadusi- suurte perede emadelt võetakse ära ravikindlustus, mitmekordistatakse arsti juures käimise visiiditasusid, kärbitakse laste huvitegevuse pealt, kaovad teenused maakonnakeskustest jne.
Lisaks on trendiks muutumas see, et kui seadus takistab teerullipoliitikat Eesti kogukondadest ülesõitmiseks, keskkonna laastamiseks, ametikohtade jagamiseks, siis muudetakse kibekiiresti seadust. Selline praktika on juba õlitatult käima lükatud ning seadusi muudetakse juba sõrmenipsuga, võimalik, et ei jää puutumata ka meie põhiseadus.
Tundub, et riik (loe: valitsus) ei usalda oma inimesi ja paraku on ka järjest suurem hulk kodanikke kaotamas usaldust valitsuse vastu. Reformierakonda ehk tegelikku „valitsejat“ ei usalda seetõttu valdav enamus kodanikest.
Olen veendunud, et Keskerakond peab selles küsimuses selgelt kommunikeerima üht põhimõtet – riik on kõigi eestimaalaste jaoks, oma inimeste teenistuses! Aeg on loobuda arusaamast, et kodanikud peaksid lõputult riiki teenindama, kuni neid lõplikult surnuks maksustatakse!
Eesti kui puhta keskkonna, toidu, õhu ja veega riik, kus toetatakse omamaiseid ettevõtteid ning toidu- ja energiajulgeolekut
Mis on need põhimõtted, mis ühendaksid meie inimesi üle Eesti? Mis on inimestel meeltes ja mõtetes täna, kobarkriisidega silmitsi seistes? Hästi näitas seda koroonaaeg, kus osad tarneahelad ähvardasid katkeda, ettevõtlust piirati tugevalt, sissejuurdunud igapäevaelu korraldus kippus kärisema. Siis meenus äkitselt kõigile, mis on meie eksistentsi alustalad: puhas loodus, puhta veega allikad, jõed ja järved ning maaelu koos võimalusega ise toitu toota. Kribinal-krabinal osteti ära iga viimane kui suvilakökats või lagunev talumaja – peaasi, et oleks koht, kus ka suurimates raputustes ellu jääda. Täna seisame silmitsi aga veel suuremate ohtudega, kus 19. sajandi tehnoloogiale tuginedes ja sageli hoopis välismaiste kasumikorjajate huvides tahetakse meie rahvale kuuluvat ressurssi välja vedada, jättes Eestile põhimõtteliselt ainult keskkonnakahjude likvideerimise ja kogukondade hävitamise „rõõmu“.
Seda kinnitavad tänaseks juba mitmed analüütikud ja selged numbrid. Meil ei ole võimalik tagada oma energiajulgeolekut, toidujulgeolekut (mille tähtsust rõhutab ka NATO) ega pikemas plaanis oma riigi kestlikkust, kui hävitame kogu elutegevuse aluseks olevad eeldused, milleks on puhas keskkond, toit ja vesi ning energia. On ju selgelt naeruväärne tänase Kliimaministeeriumi seisukoht, et põlevkivi kaevandamine, mis annaks meile odava energia ning kindlustaks ka energiasõltumatuse, on ülihalb, samas kui fosforiidi jms maavarade ulatuslik kaevandamine on vahva ja tore. Esimene, ehk põlevkivi kasutamine suurendaks meie iseseisvust ja sõltumatust, teine aga teenindaks lõputut „globaalset nõudlust“, mis kogu maailmas juba on tõestanud, et sellele järgneb kohalike kogukondade ja keskkonna häving.
Kui räägime kestlikkusest, siis siin saab tugineda ainult teaduspõhisele vaatele. See tähendab, et peame igati toetama Eesti looduskeskkonna (niipalju kui seda veel alles jäänud on) säilimist ning hoolitsema väikeste ettevõtete eest, mille mitmekesisus peab olema tagatud igas Eestimaa nurgas. Et elu ja heaolu oleks päriselt kindlustatud üle terve maa.
Avagem Keskerakonnas arutelu, mis on need kõige põhilisemad seisukohad, väärtused ja põhimõtted, mida me erakonnana toetame ning millega läheme aasta pärast oma valijate ette – ausalt ja sõna pidades. Kõik mõtted ja arvamused (ka kriitilised) on antud küsimuses teretulnud. Mõtleme koos!