Otsuse eelnõu Auna tänav 6 kinnisasja omandamisel Tallinna linnale on öeldud, et kinnisasi läheb haridus- ja noorsootöö avaliku ülesande täitmiseks ehk haridusasutusena kasutamise jätkamiseks.
Seletuskiri, mis on õigusakti lahutamatu osa, ütleb, et Auna 6 kinnistu omandamine on vajalik seoses Tallinna Avatud Kooli asutamisega. Seetõttu tegi volikogu Keskfraktsiooni liige Kairet Remmak-Grassmann muudatusettepaneku seletuskirja kolmandale lõigule järgmises sõnastuses: „Põhja-Tallinna koolivõrgu arendamiseks on 10 aasta perspektiivis vajalik täiendavalt ligikaudu 1200 põhikooli kohta. Kohtade tagamiseks on vajalik Auna tn 6 kinnistu omandamine. Tallinna Ristiku Põhikooli ruumipuuduse leevendamiseks ning kaasaegse õpikeskkonna loomiseks hariduslike erivajadustega õpilastele. Auna tn 6 kinnistu omandamine on osa ühtsest terviklahendusest, mille tulemusena tekib Põhja-Tallinnas piisav arv põhikooli kohti linnaelanike vajaduste tagamiseks.“
„Antud muudatusettepanek pandi nii nagu kord ette näeb volikogu esimehe poolt hääletusele, mille tulemusel tegi volikogu teadlikult otsuse, et see hoone läheb Ristiku Põhikoolile. Mul on hea meel tõdeda, et pika diskussiooni järeldusel mõistsid selle muudatusettepaneku vajadust kolme fraktsiooni liikmed nii opositsioonist kui koalitsioonist,“ ütles Remmak-Grassmann ja lisas, et on mõistlik, et linn hoolitseb esmalt enda olemasolevate koolide eest ja siis hakkab tegelema erakoolidega.
„Volikogu tegi teadliku otsuse ja seetõttu ei ole abilinnapeal Jašinil mingisugust õigust öelda, et muudatusettepaneku eelnõu seletuskirjale pani linnavolikogu esimees ekslikult menetlusse ja seega läks ettepanek hääletusele. Kas abilinnapea Jašin soovib tõesti väita, et linnavolikogu otsused ei oma mingit mõju ja linnavalitsuse liige võib iga hetk linnavolikogu otsust ignoreerida ning käituda vastavalt oma äranägemisele? See on tõsine oht demokraatiale. Volikogu liikmed on valitud kogukonna poolt nende huve esindama. Kui linn ostab kolme miljoni euro eest hoone ja kavatseb selle renoveerida, siis on iseenesest mõistetav, et sinna tuleb paigutada need lapsed, kes täna peavad õppima konteineris, mitte eelistama ühte tänaseks endist erakooli,“ rääkis Remmak-Grassmann ning lisas, et linn ei osta hoonet reservi, selle soetamine on konkreetseks ülesandeks ja see on kirjas seletuskirjas.
„Volikogu tegi teadliku otsuse, keegi protesti ei esitanud ning lõppeelnõu pandi hääletusele koos muudatusettepanekuga. Hääletus näitas selgelt volikogu tahet anda hoone Ristiku Põhikoolile, mitte Avatud koolile. Linnale peaks olema volikogu otsus olulisem, kui nende enda isiklik tahe. Aga nagu me oleme ka varasemalt näinud, siis tänane Tallinna linnavõim muudab ja hääletab nii kaua kui saab seda mida tahavad,“ lõpetas volikogu liige.
Videot hääletusest on võimalik vaadata: https://drive.google.com/file/d/1-0qhlkZdwXarcXyW1UAQra1hnbTMKHa4/view?usp=drivesdk