Luminor: uus aasta algab ettevõtetele väljakutsetega

Maksutõusud kurnavad ettevõtteid.

Järgmisel aastal jõustuvad mitmed olulised maksumuudatused, mis puudutavad laialdaselt Eesti ettevõtjaid ja nende majanduslikku toimetulekut, märkis Luminor. 

Panga äripanganduse juht Marjan Savtšenko rõhutab, et uute maksumäärade valguses peaksid ettevõtted analüüsima erinevaid tulevikustsenaariume ja planeerima oma tegevusi vastavalt muutuvatele tingimustele, et investeeringud tulevikus ka päriselt ära tasuksid.

1. jaanuarist tõusevad Eestis mitmed maksud, mis mõjutavad nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. Tulumaksumäär tõuseb seniselt 20 protsendilt 22-le ning ettevõtete kasumilt makstav tulumaks 22 protsendini. Käibemaks suureneb kahe protsendipunkti võrra ja jõuab 24 protsendini. Samuti tõuseb krediidiasutuste tulumaksu avansiline makse määr 18 protsendile. Lisaks kaotatakse senine soodsam dividendide maksustamine, mistõttu maksustatakse dividendid edaspidi kõrgema, 22-protsendise määraga

Kuigi Luminori prognoosi põhjal võiks uuel aastal Eesti majandus kasvada ligi ühe protsendi jagu, siis Savtšenko sõnul tuleb arvestada ka maksutõusude mõjuga hinnakasvule ning olla valmis erinevateks muutujateks. Maksumuudatuste ja inflatsiooni taustal soovitab ta ettevõtetel põhjalikult ettevalmistusi teha. „Ettevõtted peaksid läbi mängima mitu erinevat stsenaariumi ning mõtlema, millist mõju need eelarvele ja käekäigule omavad. Oluline on arvestada nii positiivsete arengutega, näiteks mõõduka majanduskasvuga, kui ka keerulisemate stsenaariumitega, kus majandus ja ärimahud võivad langeda.“

Samuti soovitab ekspert pöörata tähelepanu uutele võimalustele ja leiab, et Eesti ettevõtted peaksid välja murdma oma allhankija staatusest. „Allhankijatel tuleks järjest rohkem liikuda lõpptoodete arendamise suunas. Eestis toodetud kaupade kvaliteet on rahvusvaheliselt tunnustatud, mistõttu tuleks keskenduda uute turgude leidmisele ja oma toodete väärtusahela tõstmisele,“ sõnas Savtšenko.

Käibemaksumäärade muudatused puudutavad majutusteenuseid ja ajakirjandusväljaandeid. Majutusasutustele rakendub varasema üheksa protsendi asemel uus käibemaksumäär 13 protsenti ning ajakirjandusväljaannete käibemaks tõuseb viie protsendi pealt üheksale. Savtšenko sõnul on maksumuudatuste mõju majutussektorile märkimisväärne, kuna tarbijatele muutub ööbimine ja hommikusöögi nautimine veelgi kallimaks.

„Kõrgemate hindadega kliente juurde ei meelita ning juba niigi keeruline olukord muutub halvemaks. Konkurentsieelis, mida Eesti majutusasutused varem pakkusid soodsamate hindade näol, kahaneb. See võib kaasa tuua välisturistide arvu vähenemise ja seda eriti olukorras, kus hinnad on juba võrreldavad teiste riikidega,“ selgitas äripanganduse juht.

Turism on Eesti majanduse oluline osa, kuid maksumuudatused seavad valdkonna keerulisse olukorda. Siiski võib 2025. aasta osutuda prognoositust paremaks ning eksperdi sõnul toetavad meie majandust ka teiste riikide otsused. „Kui Soome ja Rootsi saavad oma majanduse käima, hakkab see positiivselt mõjutama ka teisi, sealhulgas Eestit. Kuna Eesti on soomlaste seas populaarne sihtkoht ning teenuste kvaliteet kõrge, võib Soome majanduse parem seis mõjuda positiivselt ka turismisektorile,“ tõi Marjan Savtšenko näite.

Alates 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks 22 protsendilt 24-le. See kindlasti vähendab tarbimist Eestis.

Lisaks on veel üks oluline tegur euribori langus. „Kui inflatsioon stabiliseerub ja laenutingimused paranevad, võib see avada ukse uutele investeeringutele. Rohkem kättesaadavaid vahendeid võimaldab ettevõtetel panustada energiatõhusatesse lahendustesse, keskkonnasõbralike seadmete soetamisse ning oma brändi kasvatamisse,” lisas Savtšenko.

BNS

1 Kommentaar
  1. Jurakas 5 päeva ago
    Reply

    Liiga optimistlik jutt!
    Kuna naaberriikides ja kaubanduspartner-riikides maksud sisuliselt ei tõuse, siis konkurentsivõime langeb. ALLA KRIITILISE PIIRI!
    Valitsus-viletsus aga ei kavatsegi mõistust pähe võtta, raha loopimist (ntx. Ukraina oligarhidele) lõpetada ning makse tagasi viia!
    .
    Aitab ainult üks asi – üldstreik, kust ka ettevõtjad osa võtavad. (bläkaut). Selle vastu on ooravabande võimetu.
    .
    Rahva massilised protestid ei aita – ooravate bande on selleks valmistunud, veekahureid, koeri, pisargaasi, soomukeid jm. varunud. isegi Kaitseliidust Perkutit tegema hakanud.
    Küllap unistab selle varjus diktatuuri kehtestamisestki.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.