Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7 protsenti

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7 protsenti; jooksevhindades moodustas SKP lõppenud kvartalis 10 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3 protsenti,“ tõi Müürsepp välja.

Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud tegevusalade mõju oli tagasihoidlik, kuid pea pooled tegevusalad panustasid positiivselt. „Nende hulka kuulusid ka sellised suuremad tegevusalad nagu veondus ja laondus ning kaubandus. Viimati oli nii palju positiivse panusega tegevusalasid täpselt aasta tagasi,“ täiendas Müürsepp.

Lisandväärtus vähenes kolmandas kvartalis 1,7 protsenti ehk varasemast tempost veidi kiiremini. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest ehk rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust tootmissisenditele minevad kulud. Selle taga oli mittefinantsettevõtete käekäik – sektori lisandväärtus vähenes 2,5 protsenti. Seevastu valitsemissektori lisandväärtus suurenes 2 protsenti.

Jätkuvalt panustas majandusse positiivselt maksulaekumise kasv, suurenes käibemaksu ja tollimaksu laekumine.

Eratarbimine vähenes enamikus kulugruppides ja seda viimase viie kvartali kiireimas tempos – 2,1 protsenti. Suurimat kahanemist oli näha kulutustes muudele kaupadele ja teenustele, alkoholile ja tubakale ning vabale ajale ja kultuurile. Samuti vähenesid väljaminekud rõivastele ja jalatsitele, kodusisustusele ning toidule. Tugevat kasvu näitasid seevastu kulutused kindlustusele ja finantsteenustele. Tuntavalt suurenesid ka kulutused majutusele ja toitlustusele.

Tagasihoidlikku kasvu näitasid nii valitsemissektori kui ka mittetulundussektori lõpptarbimiskulutused. Mõlema sektori tarbimise kasv jäi alla 2 protsendi.

Investeeringud vähenesid kolmandas kvartalis 15,2 protsenti. Suurim mõju oli investeeringute kahanemisel hoonetesse ja rajatistesse, seda nii mittefinantsettevõtetes 30,1 protsendiga kui ka valitsemissektoris 21,7 protsendiga. Ettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse vähenesid 11,5 protsenti ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse 16,7 protsenti.

„Selline investeeringute kahanemine ei ole siiski märk majanduse väljavaadete halvenemisest, vaid eelmise aasta kolmanda kvartali investeeringute tase oli ebatavaliselt kõrge. Tänavune näitaja jäi varasemate aastate taseme lähedale,“ selgitas Müürsepp.

Tagasihoidlik paranemine jätkus ka väliskaubanduses. Eksport jäi eelmise aasta kolmanda kvartali tasemele, import vähenes 1,3 protsenti. Selle tulemusena oli netoeksport juba neljandat kvartalit järjest positiivne. Kaubavahetuses vähenes eksport 1,2 protsenti ja import kasvas 1,8 protsenti. Teenuste eksport jätkas eelmise kvartali tempos, suurenedes 1,8 protsenti. Seevastu teenuste import vähenes 7,6 protsenti.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi võrreldes selle aasta teise kvartaliga samale tasemele ning võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenes 0,6 protsenti.

3 kommentaari
  1. Philippe 3 kuud ago
    Reply

    Paraku on elu näidanud, et nagu Toompeale saadakse ilmneb kohe eriline omadus susserdamise ja valetamise tippteosteks. EKRE on ilmekas näide!
    Kas Toom päris kääbuse tööriist on? Kurat seda teab
    Jüri Ratas on parim näide sellest, et Savisaare “poegadest” ei saa midagi head areneda. Ise ka lootsin üht-teist. Nüüd tuleb endale tuhka pähe raputada.
    Teeme seda – ei tee seda. Teeme toda – krt ikka vist ei tee toda ka. Aga ajame seda ümmargust mulli, et oleme lahedad ja palju teinud(siiamaani peaasjalikult asju persse keeranud). Ning et KE on ühtne. Ühtne!? Mis kirbutsirkust see KE terve suvi teinud on? Nüüd on EV Peaministri munad Kremli emase ööbiku peos. 1,2 või 3 õde. 1 õde tõmbas mütsi väga sügavale pähe mõlemale väiksemale õele. Igal juhul tundub mulle, et on käes aeg muutusteks.

  2. Nojah 3 kuud ago
    Reply

    Keskerakond on Eestimaa parim erakond. Edgar Savusaar on olnud kõigi aegade parim poliitik. Ratases olen pettunud.EKRE kriitika valitsuse kohta on õige. Meie valitsus ei hooli meie riigi ja rahva heaolust. Nad pole aru saanud miks neid on valitud. Teiste abistamine ei muuda maailmas midagi aga meie rahva teeb vaesemaks küll.ELus olles pole meie elu paremaks läinud.

  3. Soo 3 kuud ago
    Reply

    Kuidas saabki elu paremaks minna kui maksumaksja raha läheb utoopilisela rohepöörsele, ronitee ehitamisele mida meil vaja pole, Oangad ei anna raha jne, Astmelist tulumaksu ei taheta sisse viia ja hoopis vaesemad inimesed kannatavad maksukoormuste all. Mõned jätsid oma töökohad maha ja läksid poliitikuteks valitsuskoalitsioono ja nüüd vajutavad nupule nõusolekuks ja raha tuleb nende enda taskusse. Neid ei häiri et vaesematel inimestel vaesus kasvab veelgi. Küll nad mõtlevad jälle välja kuidas võimule saada järgmine kord Peavoolumeedia on ka nende suuvooder.Me saime vabaks ja arvasime et nüüd läheb elu aina paremaks, aga me eksisime.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.