Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9905 vaba ametikohta, mida on 18 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal – tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5819 inimest.
„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.
Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6 protsenti. Hariduse vallas oli vabu töökohti 1674, kaubanduse alal 1322 ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusvaldkonnas 1278.
Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustab ligi 10 protsenti kõigist töölt lahkunutest. Tööandja algatusel töölt lahkunuid oli hariduse valdkonnas 1125 inimest ja töötlevas tööstuses 1064.
„Nii omal algatusel kui tööandja algatusel töölt lahkunute arv oli 2024. aasta kolmandas kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus lahkus töölt 9796 inimest,“ lisas Saagpakk.
Tööle võeti sel perioodil 55 766 inimest. „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võeti tööle üle 1600 inimese vähem,“ selgitas analüütik.
Tööle võetud töötajate arv oli suurim hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2023. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes neli protsenti.
Vabu ametikohti oli Eestis 2024. aasta kolmandas kvartalis enim Harju maakonnas – 80,7 protsenti kõikidest vabadest ametikohtadest, Tartu maakonnas oli 6,8 protsenti vabadest ametikohtadest. Pärnu maakonnas oli 2,3 protsenti kõikidest Eesti vabadest ametikohtadest ja Ida-Virumaal 2,1 protsenti.