Tööturul on olukord pingelisemaks muutunud

Rahatu inimene. Foto: Pixabay

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul näitab neljapäeval avaldatud vabade töökohtade statistika, et olukord pingelisemaks muutunud.

Eamets meenutas, et kolmapäeval avaldatud tööstuse tulemused näitasid 0,8-protsendist kasvu, pärast pea 2,5 aastat kestnud langust. “Kas nüüd on majandus lõpuks kasvule pööranud? Pessimistid ütlevad, et 0,8-protsendine muutus jääb tavaliselt statistilise vea piiresse ehk see võib tähendada väikest tõusu, paigalseisu, aga ka väikest langust samaaegselt,” rääkis Eamets.

Neljapäeval statistikaameti avaldatud tööturu liikumiste statistika näitab, et vabade ametikohtade arv on kolmandas kvartalis aasta lõikes vähenenud 18 protsenti. “Üldiselt näitab see statistika, et tööturul on olukord natuke pingelisemsaks muutunud, sest töötuse kasvuga tavaliselt kaasneb vabade ametikohtade vähenemine. 15 maakonnast kuues vabade töökohtade määr langes ehk seal võib eeldada ka töötuse kasvama hakkamist. Üks väheseid valdkondi, kus vabade töökohtade arv aastaga kasvas, on haridus. Ilmselt on see seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga ehk siis otsitakse selliseid õpetajaid, kes oskaksid eesti keeles õpetada,” selgitas Eamets.

Tema sõnul näitasid kolmanda kvartali registreeritud töötuse numbrid ga töötuse vähenemist. “Kas midagi on pildil valesti? Konks on selles, et vabade töökohtade muutus ja töötuse muutus ei toimu kunagi üheaegselt: iga vabanenud töökoha täitmine võtab aega ja sageli ei pruugi tööd otsivate inimeste kvalifikatsioon ja haridus vastata vakantsetele töökohtadele,” ütles Eamets.

Tema sõnul annab kõige operativsema pildi tööturul toimuvates muutustest registreeritud töötute päevane statistika. “Registreeritud tööstus on aasta algusega võrreldes langenud. Kui võtta võrdluse aluseks 1. jaanuaril töötukassas arvel olnud töötud maakondade lõikes ning võrrelda neid arve 1. detsembri seisuga, siis on kokku registreeritud töötus vähenenud 9,6 protsenti. Kõige rohkem on registreeritud töötus vähenenud Võru ja Pärnu maakonnas,” märkis Eamets.

“Kui nüüd uurida, mis on juhtunud viimase kahe kuu jooksul ehk siis võrreldes 1. oktoobri seisu 1. detsembriga, siis pilt nii rõõmustav enam ei ole. Nii nagu üldine majanduse seis on näidanud kerget langust või seismist ühe koha peal, on ka registreeritud töötute arv kahe viimase kuu jooksul kasvanud,” jätkas Eemets.

Tema sõnul on kogu töötute arv kasvanud 3,1 protsenti, mis tähendab täiendavat 1457 töötut . kokku on registreeritud töötuid 1. dets seisuga 47 958. Kõige rohkem on kahe viiimase kuu jooksul registreeritud töötute arv kasvanud Saare ja Hiiu maakonnas, vastavalt 14,8 ning 10,35 protsenti. Ainsana on töötute arv oktoobris ja novembris kahanenud Võru maakonnas, igal pool mujal on olnud väikene kasv.

“Kokkuvõttes tähendab see, et neljanda kvartali tööturu tulemused peaksid meile näitama kerget tööpuuduse suurenemist. Kas meil algab nüüd aeg mil majandus hakkab vaikselt kasvama koos tööpuuduse kasvuga või toimub pikem vindumine edasi – eks uue aasta alguses oleme targemad,” lisas Eamets.

BNS