Arenguseire keskus: lõhe omavalitsuste tuludes näitab kasvutrendi

Kui haldusreformi järel vähenesid erinevused rikaste ja vaeste omavalitsuste sissetulekutes ning tulud elaniku kohta kasvasid märgatavalt, siis nüüdseks on lõhed omavalitsuste vahel taas suurenemas, selgub arenguseire keskuse värskest lühiraportist “Trendid kohalike omavalitsuste tuludes”.

Arenguseire keskuse ekspert Märt Masso sõnas, et omavalitsuste haldusreform ühtlustas omavalitsuste tulusid elaniku kohta, aidates mahajääjatel järele jõuda.

“Haldusreformi tulemusel vähenesid erinevused omavalitsuste tulude vahel poole võrra, kuid viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud ning tänaste trendide jätkudes kulub kümme aastat, et mahajääjad taas järele jõuaks,” tõi Masso välja ning lisas, et suur lõhe tuludes piirab paljude Eesti omavalitsuste suutlikkust avalikke teenuseid tagada.

Haldusreformi tulemusel kahanes suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe poole võrra. Näiteks kui 2016. aastal oli rikkamate ja vaesemate omavalitsuste tulude vahe elaniku kohta viiekordne, siis aastaks 2021 vähenes see 2,5-kordseks. Nüüdseks on aga suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe koguni 4,6-kordseks kasvanud.

“Lahknemise põhjuseks võib olla nii ühinemistoetuste lõppemine kui ka piirkondlikult erinev majandusareng, mis toob rohkem tulumaksutulu eelkõige majanduslikult aktiivsemates piirkondades,” ütles Masso.

Lõviosa omavalitsuste tulust tuleb riiklikult reguleeritud üksikisiku tulumaksust ning väiksema osa moodustavad riiklikud toetused, kohalikud maksud ja müügitulu. Arenguseire keskus toob välja, et kuigi eesmärgiks on olnud omavalitsuste sissetulekute mitmekesistamine, pole tuluallikate struktuur oluliselt muutunud. Omavalitsuste endi valikutest ja otsustest sõltuvate ehk autonoomsete tulude osakaal on jätkuvalt väike.

Arenguseire keskus juhib raportis tähelepanu, et ka võrreldes teiste riikidega on Eesti omavalitsuste tuluautonoomia madal. Kui Eestis moodustasid eelmisel aastal autonoomsed tulud, nagu maamaks, kohalikud maksud ja tegevustulud keskmiselt 12 protsenti omavalitsuste kogutulust, siis Euroopa Liidus on sama näitaja 43 protsenti. Autonoomsete tulude osakaal Eesti omavalitsustes on aastate jooksul isegi vähenenud, langedes keskväärtuse järgi 14 protsendilt 12-le. Lisaks kõigub autonoomsete tulude osakaal omavalitsuste lõikes suures ulatuses, vahemikus 5–39 protsenti, kusjuures kolm neljandikku omavalitsustest jääb selle näitaja poolest alla 14 protsendi.

Lühiraport “Trendid kohalike omavalitsuste tuludes” on avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tuleviku uurimissuuna osa. Suuna eesmärk on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.