Üks peatükk Eesti poliitika ajaloos on lõppenud. Arnold Rüütlit ei ole enam meie seas.
Pea sajandi pikkune elutee on jätnud jälje Eesti ühiskonda, mida analüüsida, mille üle mõtiskleda, mille üle olla tänulik.
Arvukad kirjutised Eesti iseseisvumise taastamisest toovad välja erisuguseid nüansse, kuid kõikjal on allakriipsutatud ühine nimetaja: Arnold Rüütli tasakaalukus toonastel pingelistel aegadel.
Tasakaalukus ja selge siht, mis aitas kirjutada meie riigi erakordset rahumeelse taasiseseisvumise lugu.
Ka presidendina hoidis Rüütel tasakaalukat joont pidades ühiskonna ühtsust väga oluliseks. Tema panust on raske alahinnata otsuses, mille tulemusel sai Eestist Euroopa Liidu liige. Hiljemgi, juba kõrges eas ei väsinud ta Eesti rahva eduka tuleviku osas kaasa mõtlemast – ja kaasa rääkimast.
On tänuväärne, et Arnold Rüütel sai elu viimased aastad veeta oma uues kodus, mille rajamine oli kahtlemata tema unistus.
Aitäh Eestile elatud pika elu eest, president Rüütel!
Avaldan kaastunnet president Rüütli perekonnale ja lähedastele.