Anneli Ott, Keskerakonna peasekretär
Eesti avalikus ruumis on järjest enam arvamusavaldusi Rail Balticu projekt mõtekuse ja segase eesmärgi kohta. Kellele me siiski seda ehitame ja kes kannab kõige raskema koorma? Eesmärgiga liita Eesti Euroopa transpordivõrgustiku osaks on küll jutuks hea, kuid igal asjal on oma aeg ja koht. Sellele ambitsioonikale plaanile miljardites ulatuv rahastus on aastaid juba meie inimeste käsikivi. On aeg ausalt rääkida, mida see tegelikult tähendab Eesti maksumaksjale, kelle rahakotist lõviosa rahastusest tuleb ja tulevikus järjest enam kasvab. Ja kas see on tõesti kõige otstarbekam viis tuleviku kindlustamiseks?
Rail Balticu kuluplaanid on aastatega kasvanud kui paisuv jõgi, mille piire ei tea enam keegi. Projekti alguses prognoositud summadest on jõutud tänaseks numbriteni, mis sunnivad projekti jätkamise mõttekusse kriitiliselt suhtuma ka esialgu tulihingelisi toetajaid. Eesti omafinantseering, hoolduskulud ja hilisemad halduskulud kujutavad endast koormust, mida tänapäeva demograafiliste ja majanduslike väljakutsete taustal on ilma roosade prillideta raske mõistlikuks pidada. Kui Euroopa Liidu toetused lõppevad ja Eesti riik peab projekti üleval hoidma, kas suudame sellega toime tulla? Ja mis veelgi olulisem – kas see on väärt seda, mida ohvriks toome? Kahjuks ei suuda nendele küsimustele meie tänase valitsuse liikmed vastata.
Samal ajal, kui miljardid voolavad betooni ja terasesse, on Eestis tehtud otsuseid, mis jätavad hätta kõige haavatavamate grupid. Paljulapseliste perede toetuste kärpimine on üks neist otsustest, mis saadab tugeva signaali – riigi prioriteedid pole suunatud oma rahva pikaajalisele heaolule ja püsimajäämisele, vaid suurlinna võrgustike ja geopoliitiliste projektide teenindamisele. Prioriteet, mis annab alust arvata, et inimesed on asendatavad, vahet pole siis, mis rahvusest ja millise kultuurilise taustaga. Tundub absurdne, kuid kahjuks on see Eesti argipäev.
Eestis on sündivus langustrendis. Viimaste aastakümnete jooksul on rahvaarv pidevalt vähenenud, mis tähendab, et tuleviku maksumaksjaid, kelle tööjõuga saaks säilitada riigi toimimist, on aina vähem. Kui me ei investeeri lastesse täna, kelle peal tuleviku Eesti püsib, kas pole siis tegu selge pahatahtlikkusega oma riigi suhtes? Paljulapseliste perede kärpimise taustal küsib üks väikelapse ema, kuidas peaks ta kasvatama nelja last, kui riigi toetus jätkuvalt väheneb, samal ajal kui toidukorv ja elamiskulud muudkui kasvavad? Me teame, mida sellele küsimusele vastas rahandusminister. Rahandusminister nimetas inimeste hakkamasaamise teemat sotsiaalpornoks, mille sarnast vastust ei tahaks kuulda ühelt demokraatliku riigi ministrilt, kus see amet on siiski rahva teenri staatuses.
Kuidas selgitada lastele, et nende hariduse ja tervise arvelt tehakse otsuseid, mis sõltuvad poliitilistest ambitsioonidest? Mida ütleb see riigist, mis eelistab raudteed reaalsetele inimestele, kes vajavad tuge siin ja praegu? Kas Rail Balticu poolt lubatud kiire rongiühendus kaalub üles tuhandeid peresid, kelle toimetulek nõuab otsest tähelepanu ja toetust täna?
Inimlik mõõde kaob kergesti statistika ja projektiplaanide varju. Kuid just see mõõde peaks olema otsuste keskmes. Lastega pered on Eesti tuleviku tuiksoon – nad on need, kes hoiavad elus meie keelt, kultuuri ja rahvaarvu. Kui nende vajadused tõrjutakse kõrvale ja ressursid suunatakse raudteedesse, kaotame rohkem, kui esialgu paistab.
Eesti Keskerakond on olnud traditsiooniliselt tugeva sotsiaalpoliitika toetaja, rõhutades lastega peredele suunatud toetuste ja teenuste tähtsust. Oleme korduvalt esile toonud, et paljulapseliste perede toetamine on Eesti kestlikkuse ja tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega. Ka siinkohal tuleb väljendada suurt muret, et riigi eelarve prioriteedid liiguvad üha rohkem projektidesse, mis otseselt kahjustavad inimeste elukvaliteeti, sealhulgas lastega perede, suurperede toimetulekut.
On aeg seada prioriteedid paika. Kas tahame riiki, mis lonkab tulevikus betooni ja terase koorma all, või tahame riiki, mis toetub oma inimestele ja nende heaolule? Rail Balticu projekt ei tohi tulla maksumaksja kesise tuleviku arvelt. Väärib kaalumist, kas tasub püstitada uusi ja kulukaid megaprojekte, kui kodus on jäänud lahendamata kõige olulisem – rahva ja rahvuse püsimine.
Meil pole iseseisvust ja sageli täidetakse Brüsselist tulevaid käske olgu nad nii halvad kui tahes meie rahva jaoks. Valitsuskoalitsiooni poliitikute lapsed elavad külluslikku elu ja ega nende vanemad ei hooli et paljud lapsed virelevad vaesuses. Mitmed valitsuskoalitsioonid saavad kergelt raha vajutades vaid nupule olles nõus reformierakondlaste seadustega mis mis teevad järkest viletsamaks paljude inimeste elu. Neil pole isegi vaja istungitel viibida-puudujaid on palju. RAIL BALTIKT POLE EESTILE VAJA. EESTI RAHVALE ON VAJA INIMVÄÄRSET ELU JA RAHU.
Mulle rongiliiklus ja kõik sellesse puutuv väga meeldib, meeldib ka Rail Baltica projekt.Mulle meeldib ka autoliiklus ja kõik sellesse puutuv. Teed on majanduse arterid ja need peavad olema avarad ja sirged igas mõttes. Mu meelest võiks sellele raudteeprojektile lisaks võtta ette ka korraliku 4 realise Via Baltica mitte üksnes läbi Pärnu-Ikla vaid ka Tallinn -Tartu – Valga ja Narva-Tartu-Võru- Riia-Pihkva mnt jne jne. Miljardid võiks võtta kaitsekulutuste arvelt.
Nagu ka suurema rahastuse sotsiaalpoliitikale, mida mu arvates OTT õigustatult rõhutab , arvan, et sotsiaalpoliitika ja sinna tehtud assigneeringud on kõige parem riigikaitseline kulutus. Kaitsekulud relvastusele ja ühe brigaadi väljaõppele ei tohiks meil olla rohkem kui 0,5% SKT-st ja põhiline osa sellest peaks minema sõjaväeluurele, sõjaväestatud piirivalvele ja rannakaitsele…. milleks meile suurtükid, milleks meile Himarsid, milleks õhutõrje jne. see on mahavisatud raha. Konventsionaalses sõjas me (NATO)niikuinii Vene vastu ei saa. See peaks olema tänaseks selge ka kapralitele. Kelle või mille vastu mes seda vananenud kola soetame, kui on teada et Lääs kaotas võidurelvastumise Venemaale 10 aastat tagasi ja viimaste uudiste valguses on ta selle kaotanud ka Hiinale ja -P.-Koreale ? Milleks me peame kulutama raha millelegi mis niikuinii ei kaitse meid? Oreshnik ja Avangard tulevad, kui asjaks läheb, kohale 100% ,Ah? Üksnes terroristide ja kontrabandistidevastane varustus võiks meie kaitseväel olla.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida , see on pikem jutt…
Ma tahtsin kommenteerida seda päises olevat Anneli Otti portreed: minu arvates kauneim ning fotogeenilisim peasekretär kes ühelgi eesti erakonnal olnud on läbi aegade!! nagu Jeanne´d Arc,!
Minu arvates teeb Anneli Ott selles osas Isegi Kadri Simsonile(KE peasekretär 2003-2007)napilt ära.
p.s. päevapiltnikule 12 punni 12- st ülesvõtte tehnilise teostuse eest.
Hiina justkui teises dimensioonis- rongid-rongid lendavad 450 km. tunnis.- vaikselt lähevad euroopast mööda.
Kuhu väikesel Eestil lennata. Küla peal on inimesi, kes pole oma pealinna või Saare või Hiiumaale jalga tõstnud.
Pole Eestis rahvastki- Palju tuttavad (eranditult eesti nimedega) kes juba kümneid aastaid Soomes, kes müünud kodumaja ja kolinud Hispaaniasse – seda tänu meie hüsteeria ja inimvaenuliku poliitikale ka.
Küll aga siia tulnud palju sh. soga rahvast. Karjusite kunagi-tiblad välja. Aga mis teist endist saanud
( sündimus, suremus ???)
Võimalik, et kunagi saab Eesti nn. kultuursetele Eurooplastele uueks koduks- nii nagu Saksamaa, Prantsusmaa tänavatel peremehetsevad tumedamad inimesed. Võimalik ,et see raudtee aitab kiiremini ka meie tänavapildi natuke värvikamaks muuta- kellegil on kindlasti selleks suur soov ?
Isiklikult sellest raudteest puudust ei tunne ! AGA MÕTTETUT NN.RELVASTUMIST JA KOOBASTE KAEVAMIST EI POOLDA. -mõttetu hüsteeritsemine- Koostöö, sõprus on meie sulastele võõras ja neile kellele oleks pidanud nad üle kukla tõmbama- neid just meie omad toetavad !!!
Kuna olen kahjuks või kasuks eestlane siis pooldan selliseid riigivõimu poolt teostavaid tegusid mis tulevad kasuks eelkõige eesti riigile,eestlastele ja eestimaalastele.Selles arvamusloos on kõik väga selgelt ja ka naiselikult ära öeldud.Sellist tegevust,olgu nad nii suured ja pompöösed projektid kui eales tahes kui nad kahjustavad meie riiki ja meie riigi loodust,ma ei poolda.Seega ei tule meile kunagi kasuks sõjakas hoiak,hüsteeritsemine ega huligaanitsemine vaid tark diplomaatia