Manuela Pihlap, Tallinna linnavolikogu liige (Keskerakond)
Loen mitmelt poolt, et uus linnavalitsus on Tallinna millestki päästnud ja iseennast on saavutuste puhul õnnitlema tõtanud nii reformierakondlased kui ka Eesti 200 liige. Ennekõike paistab, et on nad „päästnud“ meid sellisest asjast nagu toimiv linnavalitsus. Kui varem olid linnavalitsuse sisevastuolud harva publiku ees, siis nüüd piisab uudisvoo lahtitegemisest. Näeme seda, et üks abilinnapea paneb liiklusmärke ja tõmbab sebrasid, teine tahab neid maha võtta. Üks abilinnapea kiidab rattateid, teine kaotab neid ära. Üks abilinnapea väidab midagi, teine tuleb kohe temaga Facebooki purelema. Linnapea, kes peaks meeskonda juhtima ja seda bardakki vaos hoidma, vaikib, sest tema tool on kõikuvail jalgadel.
Äkilised kannapöördeid seisukohtades
Uus linnavalitsus on meid veel nii mõnestki asjast „päästnud“. Nad on vabastanud Tallinna poliitkultuuri elementaarsest lubaduse pidamisest, sest kulus vaid mõni kuu raevukatest seisukohtadest, et linnaelanik ei pea kõnniteid puhastama kuni hetkeni, mil teatati, et tegelikult nad polegi kõnniteede puhastamist päriselt nii lubanud, nagu enamus aru sai. Lõpuks teatati, et puhastatakse 60 kilomeetrit kõnniteid rohkem kui mullu, mis on kuus protsenti kõnniteedest.
Uue linnavalitsuse tulek on vabastanud mingi osa inimesi põhimõtetest ja senistest seisukohtadest. Linlasel pole mingit garantiid, et linnavolinik või linnaametnik, kes on innukalt pidanud mingit asja halvaks, hakkab seda järsku pidama heaks ja vastupidi. Kardinaalse meelemuutusega kaasneb reeglina kas uus töökoht või siis vana säilitamine. Eks ülejooksmisi on ikka olnud läbi aegade, kuid raske on leida nii massilisi ja nii äkilisi kannapöördeid seisukohtades.
Linnaelanik on „päästetud“ vajadusest valimisaegseid või ka hilisemaid seisukohti meeles pidada, sest need ei maksa midagi. Alles see oli, kui Reformierakond, mis kogu kohalike valimiste aegu tõstis oma pealubaduseks tasuta lasteaiakoha, hääletas linnavolikogus vastu algatusele, mis selle tasuta lasteaiakoha toonud oleks. Reformierakondlane, kes lubas buss number 8 marsruudimuutust Mähe elanike huvides, hääletas volikogus nüüd selle ettepaneku vastu. Ka uut temapoolset ettepanekut ei tulnud ja Mähe rahvas sõidab kesklinnast koju nüüd ümberistumistega.
Hüvasti, läänelik teedevõrk
„Päästmisi“ on veel. Nad „päästsid“ linna toimiva liiklusega Paldiski maanteest, sest nagu paljukorratud seiskoht on: „sõiduradade arvu vähendamine ei mõjuta liikluse sujuvust.“ Ja kõik seisid sujuvalt.
Nad „päästsid“ Tallinna paljudest uutest teedest, tänavatest, mänguväljakutest. Septembris teatas Pere ERRile, et „linn on võtnud oma töölauale eelnevatel aastatel liiga palju tee- ja tänavaprojekte, mänguväljakuid ja kõike väliruumiga seonduvat. Meil on vaja linnavalitsuses maha tõmmata umbes 40 protsenti nendest objektidest, mida on varem moel või teisel linnarahvale lubatud järgmisel aastal teha. Nende asjade jaoks ei ole meil olnud kunagi kas raha, tööjõudu või mõlemat.“
Teedeehitust kärbiti oluliselt nii 2024. aasta lisaeelarvega kui ka 2025. aasta eelarvega.
Kui keskkonna- ja kommunaalameti töö seiskamine ilmseks sai, teatati, et see polegi oluline. „Võitlus Tallinna pärast ei seisne teede ja tänavate ehitamises, vaid selles, et kõik Tallinna teed enam Moskvasse ei viiks,“ kirjutas Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere Postimehes.
Ma pole kindel, kas artiklis korduvalt väljendatud soov asuda kohalikul tasemel jõulist välispoliitikat, panna paika sündmused nii Damaskuses kui Moskvas, ei kipu kohapealsete asjadega tegelemiseks energiat ära kulutama. Enne suurriikide taltsutamist prooviks õige Järvaniga hakkama saada.
Selgub, et meid on nüüd „päästetud“ ka läänelikust teedevõrgust, mille suunas vahepealsetel aastatel kenasti liikusime, aga milliste projektide menetlemine nüüd üle jõu käib. Eriti kui keskkonna- ja kommunaalametis nagu bolševik ringi käia ja siis avastada, et polegi enam kedagi, keda projekte vedama panna.
Aeg end ise päästa
Uus linnavalitsus on meid „päästnud“ jõulukaunistustest, sest välja on imbunud ka info, et õigel ajal jäid linna jõulukaunistused tellimata ja hiljem polnud suurt enam võtta. Sellest tulenevalt on jõulukaunistused tänavu mitmekordselt hõredamad, seda iseäranis väljaspool kesklinna. Kahju, sest jõulukaunistustest sõltub mitte üksnes meie enda heaolu ja linnaatmosfäär, vaid ka meie linna konkurentsivõime turismisihtkohana.
Uus linnavalitsus ja tema toetajad volikogus on end kiitnud eestikeelsele õppele ülemineku asjus. Aga vaatame, kuidas on asjad tegelikult. Tegelikult on arvestatav risk, et eesti emakeelega lapsed satuvad mitmetes piirkondades olukorda, kus nad võivad jääda oma koolis ja klassis vähemusse ning vahetunnis ümbritseb neid valdavalt vene keel. Sest, nagu võidukalt teatatakse, meil on nüüd ju kõik eestikeelsed koolid.
„Tallinn – õnnelike laste linn“, pealkirjastasid nad nõukogulikus vaimus 2025. aasta linnaeelarve. Linnavalitsuse liikmete laste erakool võetakse Tallinna kaitsva tiiva alla ja ostetakse maja, kuid kõrval Ristiku koolis õpitakse ikka konteinereis. Kuidas saada samaväärse erikohtlemise osaliseks, on ülejäänud koolidele teadmata. Lastekaitse, tegelik laste heaolu kaitse eesliin, mis seni tegutses linnaosades ja abi vajavatele lastele võimalikult lähedal, koondatakse keskusesse ning side kohapealsega nõrgeneb.
Eelmise linnavalitsuse aegadel olime tihti enesekriitilised ja tajusime, et asjad ei liigu piisavalt kiiresti või tekivad segadused. Nüüd on näha, et hulga hullemini saab ka. Meenutage mu sõnu, kui korralikumalt lund sadama hakkab. Sel juhul peab linnavalitsus end ise päästma asuma.
Valitsuskoalitsioonis pole kedagi kes oskaks või tahaks õigesti juhtida meie linnaelu. Liiga suur kontrast on keskerakondliku ja praeguse linna juhtimises.Eeti 200 ehk Eesti 0 ei suuda midagi head teha Kes neid küll valis jääb arusaamatuks. Ka sotside esindaja ei sobi üldse linnapeaks-Me ju näeme et meie valitsus ei hooli meie riigist ja rahvast miks see peaks siis teisiti olema Tallinnas.