Loll on ikka raske olla! Aga veel raskem on olla loll noor naine poliitikas, kui meie peaminister sellist eeskuju näitab!
Mina, Enni, noor naispoliitik, olen pettunud ja jahmunud. Lugedes peaministri avalikku solvangut riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvart suunas – “Loll on ikka raske olla” –, olen ma sunnitud küsima: kas noored naised ei tohigi poliitikas enam midagi öelda? Kas meie koht ongi vaikida ja vaikselt kaasa noogutada, sest vastasel juhul riskime sellise avaliku alandamisega?
Kui peaminister lubab endale oma kolleegi – riigikogu liikme! – avalikku solvamist, siis mis toimub tema juhitud töökoosolekutel? Ja mis veelgi hullem – millise suhtumisega räägitakse meist selja taga? Kui see on suhtumine, mida näidatakse avalikkuse ees, siis võib ainult ette kujutada, milline on tegelik lugupidamise tase igapäevases tööelus.
Kas selline inimene saab olla juhiks, kes peaks esindama kogu rahvast ja kõiki Eesti naisi? Kui peaminister ei austa oma naiskolleege, siis kuidas saab ta austada mind, sind või kedagi teist, kes pole isegi poliitikas?
Ma astusin poliitikasse noore naisena, sest uskusin, et meie ühiskond liigub edasi – et naiste häält kuulatakse ja nende panust väärtustatakse. Aga täna tunnen, et mind on reetud. Kuidas ma saan oma tööd teha, kui meie kõrgeim juht justkui ütleb, et naised, kes räägivad ja julgevad seista oma põhimõtete eest, on automaatselt “lollid”?
Vahel ma olen loll – teen vigu, ütlen midagi valesti või lihtsalt ei tea kõiki vastuseid. Aga kas see tähendab, et ma olen nii loll, et ei sobi Eesti riiki ega selle poliitikasse? Kas see tähendab, et minu panus ja hääl ei ole väärtustamist väärivad? Kui me hakkame inimesi nende vigade pärast “lolliks” tembeldama, siis kas meil üldse jääb keegi, kes julgeb poliitikas kaasa rääkida?
Peaminister, kui teil on julgust selliseid sõnu öelda, siis peaks teil olema ka piisavalt väärikust, et avalikult vabandada. Anastassia Kovalenko ees, kõigi naiste ees ja kogu Eesti rahva ees. Teie sõnad ei ole ainult solvang ühe inimese suhtes – need õõnestavad usku meie poliitilisse kultuuri ja tekitavad küsimusi teie kui juhi sobivuse kohta.
Ja kui aus olla, härra peaminister, siis peaksite te tõsiselt kaaluma tagasiastumist. Juht, kes ei suuda oma kolleegidesse suhtuda austusega, ei tohiks juhtida ei riiki ega töökollektiivi.
Teen siinkohal avaliku üleskutse: vabandage avalikult ja võtke vastutus oma sõnade eest. Kui teie sõnad võivad kahjustada noorte naiste motivatsiooni astuda poliitikasse, siis on selge, et midagi peab muutuma – ja muutus algab teist.
Eesti vajab juhte, kes ehitavad üles, mitte ei lammuta. Juhte, kes tõstavad teisi üles, mitte ei alanda. Ja juhte, kelle eeskuju inspireerib, mitte ei heiduta.
Kokkuvõte: kas loll on ikka alati loll või on meie riigijuht lihtsalt……..(siia pange oma fraas)?
Küsimus ei ole selles, kas keegi eksib või on vahel loll – me kõik teeme vigu ja keegi pole täiuslik. Küsimus on selles, kuidas me oma eksimustega toime tuleme ja millist eeskuju me näitame. Kui aga riigi kõrgeim juht alandab oma kolleegi ja loob sellega pretsedendi, et lugupidamatus on aktsepteeritav, siis on tõesti põhjust küsida: kas probleem on kolleegides või juhis endas?
Lollus ei seisne vigade tegemises – lollus seisneb selles, kui keeldutakse vastutust võtmast, vabandamast ja oma käitumist parandamast. Ja kui meie peaminister ei suuda oma sõnade eest vastutada ega tunnistada, et ta eksis, siis ei jäägi muud järeldust, kui et loll ei ole mitte Anastassia Kovalenko, vaid ……
Eesti vajab paremat. Eesti väärib paremat. Ja meie, noored naised poliitikas, ei luba end vaigistada.
LOLL noor naispoliitik
Enni Vaarmann
Pigem on asi selles, et Kilekotik on suures hädas.
Veebruari algul toimub lahtiühendamine Vene elektrivõrkudest. Aga valmisolek iseseisvaks hakkamasaamiseks on nullilähedane!
Samuti paistab põhja kõrbevat süü Venemaa ja tema poolt lõhutud kaabli kaela ajada! Sommid süüdistasid hiljuti laeva salakaubaveos. (Vene kütus Soome). Siis aga olid sunnitud süüdistuse tagasi võtma, sest laev ei sõitnud Soome mitte vabatahtlikult, vaid relva ähvardusel. SOOME ähvardusel!
Samuti on proovitud laeva süüdistada Soome ohutustehnilistele seadustele mittevastavuses. Sama case. Ei sõitnud Soome vabatahtlikult, ega peagi Soome seadustele vastama.
Advokaadil ei lasta kaitsealuste laevameestega kohtuda. Mis on ränk justiitskuritegu!
Kaabli purukstõmbamise süüdistust ei ole laevale seni esitatud. KÕNEKAS!
.
PS. Kontroll näitas, et sel ideel on jumet!
Kontrolliks kasutasin ÕL kommentaariumi. Tsensor kiskus kommentaarid kohe maha ja trollid hakkasid “tööle”, et selline mõttearendus summutada!
On teada, et kui asi on vale, siis vaieldakse vastu. Kui tõepärane, siis lähevad käiku tsensuur ja trollide sõim.
Me elame immelikul ajal kus tõde ei austatta,kus vale ja vägivald domineerivad,kus normaalsus ei ole normaalne ja ebanormaalsust kinnitatakse normaalsuseks vägivallaga.Kus räägitakse kliimast kuid keegi ei räägi kekskkonnast ja elukeskkonna kaitsest.Öeldakse,et elu on hea kuid samas kurnatakse ühiskonda maksudega ja raha kulutatakse esiteks võimulolijate premeerimiseks ja siis absurdikomöödia rahastamiseks…..
Seni kuni meil on reformistlik valitsus ei muutu midagi paremuse poole vaid kõik läheb halvemaks ja ebaõiglasemaks.