Õnne on meile vaja. Me olime õnnelikud kui meie parim president Rüütel kuulutas välja Eesti Vabariigi. Väga palju tegi selleks Eestimaa kõigi aegade parim poliitik Savisaar keda hiljem mõnitasid alatud poliitikud nende seas ka Kross. Savisaare eksnaine sai sai oma endise mehele valesüüdistusi välja mõeldes koha parlamendis ja tema kaassüüdlane Kross samuti. Eesti sa vabaks. Kui õnnelikud me olime. Kuulsime meie hümni. Meie armas sini-must-valge lipp lehvis lehvis jälle, saime oma raha mis meilt hiljem küll ära võeti. Vabadus-milline kaunis sõna. Tekkis lootus õiglasemale ja paremale elule vabas riigis kus mõeldakse meie inimeste heaolule. Aga kahjuks oleme jälle liidus ja valitsevad poliitikud peavad täitma käske mis ei sobi meie riigile. Meie armas ja vaba Eesti oli õnnelik saades vabaduse ja on seda olnu pikka aega ja küllap saab ka edukaks kui reformistlik valitsus asendub õiglase ja hooliva valitsusega.
Meile ikka oled armas, kaunis Eesti kodumaa. Ainult kallist meue kodu tahame käikülista.Armas kodu Eestimaa, õitse viljapõlluna, vabalt seisa kaljuna, elutormi kartmate. Need sõnad on võetud ühest esimese vabariigi aegsest laulikust Ja veel sealt . Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada, mu õitsev Eesti rada, mu kaunis kodumaa.Mu Eesti vainud, jõed ja minu emakeel, teid kõrgelt kiita tahan ma surmatunnil veel. Järgmised laulu read sobivad ka meie tänapäeva Aga kui meil tule’b hooliv ja tark valitsus siss need järgnevad sõnad enam ei sobi. Kuid tihti siiski leian su silmis pisaraid. Mu Eestimaa oh looda pea ajad muutuvad. need pole minu sõnad aga sobivad siis ja lähevad minu arvamusega kokku. Soovin õnne vabale Eestile.
Õnnitlused Eesti Vabariigi 107 aastase aastapäeva puhul!Aastapäeva tohime pühitseda aga kas me ka oma tahet saame täita?Vaatasin ka EKRE korraldatud tõrvikurongkäikku.Paistis rahvast hulgim olevat ja muidu vahva üritus eesti rahvale aga muusikaline külg oleks võinud olla ehk nagu erksam(maitse üle ei vaielda) ja rahvuslikud laulud mis ongi need mis hoiavad alles rahvuskultuuri ja keelt.Igal rahvuslikkel üritustel ,pühadel peab alati tooni andma isamaaline muusika mis on üks kultuurilise järjepidevuse nurgakivi aga kui me hakkame sinna sisse tippima võõrast meelelahutust siis sellega me hävitamegi oma rahvusliku kultuuri ja iseolemise,seda peaksid kõik mõtlevad pead teadma.
Õnne on meile vaja. Me olime õnnelikud kui meie parim president Rüütel kuulutas välja Eesti Vabariigi. Väga palju tegi selleks Eestimaa kõigi aegade parim poliitik Savisaar keda hiljem mõnitasid alatud poliitikud nende seas ka Kross. Savisaare eksnaine sai sai oma endise mehele valesüüdistusi välja mõeldes koha parlamendis ja tema kaassüüdlane Kross samuti. Eesti sa vabaks. Kui õnnelikud me olime. Kuulsime meie hümni. Meie armas sini-must-valge lipp lehvis lehvis jälle, saime oma raha mis meilt hiljem küll ära võeti. Vabadus-milline kaunis sõna. Tekkis lootus õiglasemale ja paremale elule vabas riigis kus mõeldakse meie inimeste heaolule. Aga kahjuks oleme jälle liidus ja valitsevad poliitikud peavad täitma käske mis ei sobi meie riigile. Meie armas ja vaba Eesti oli õnnelik saades vabaduse ja on seda olnu pikka aega ja küllap saab ka edukaks kui reformistlik valitsus asendub õiglase ja hooliva valitsusega.
Kaunis,kuldne,armas Eesti, vaba Eesti ela sa. Eesti keel on kuldse kõlaga. Õnne Eesti-meie kallis kodumaa.
Meile ikka oled armas, kaunis Eesti kodumaa. Ainult kallist meue kodu tahame käikülista.Armas kodu Eestimaa, õitse viljapõlluna, vabalt seisa kaljuna, elutormi kartmate. Need sõnad on võetud ühest esimese vabariigi aegsest laulikust Ja veel sealt . Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada, mu õitsev Eesti rada, mu kaunis kodumaa.Mu Eesti vainud, jõed ja minu emakeel, teid kõrgelt kiita tahan ma surmatunnil veel. Järgmised laulu read sobivad ka meie tänapäeva Aga kui meil tule’b hooliv ja tark valitsus siss need järgnevad sõnad enam ei sobi. Kuid tihti siiski leian su silmis pisaraid. Mu Eestimaa oh looda pea ajad muutuvad. need pole minu sõnad aga sobivad siis ja lähevad minu arvamusega kokku. Soovin õnne vabale Eestile.
Eestile õnne mis eriti särama lööb kui meile tulev tark, hooliv ja õiglane valitsus
Õnnitlused Eesti Vabariigi 107 aastase aastapäeva puhul!Aastapäeva tohime pühitseda aga kas me ka oma tahet saame täita?Vaatasin ka EKRE korraldatud tõrvikurongkäikku.Paistis rahvast hulgim olevat ja muidu vahva üritus eesti rahvale aga muusikaline külg oleks võinud olla ehk nagu erksam(maitse üle ei vaielda) ja rahvuslikud laulud mis ongi need mis hoiavad alles rahvuskultuuri ja keelt.Igal rahvuslikkel üritustel ,pühadel peab alati tooni andma isamaaline muusika mis on üks kultuurilise järjepidevuse nurgakivi aga kui me hakkame sinna sisse tippima võõrast meelelahutust siis sellega me hävitamegi oma rahvusliku kultuuri ja iseolemise,seda peaksid kõik mõtlevad pead teadma.