Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles pärast peetud komisjoni istungit, et Riigimetsa Majandamise Keskuse salajaste kestvuslepingute läbipaistvuse osas puudub siiani selgus ja sellest tulenevalt peab Kliimaministeerium teostama sõltumatu erikontrolli.
“Peame jõudma selgusele, mis on aastate jooksul RMK-s toimunud, kuidas tekkisid salajased lepingud konkreetsete ettevõtjatega, mis inimesed seisid nende otsuste taga ja kui palju on Eesti riigile tekitatud kahju,” lausus Kovalenko-Kõlvart.
Keskerakonna saadiku sõnul ei ole RMK poolt 24 000 euro eest tellitud analüüs advokaadibüroolt Cobalt tõsiseltvõetav dokument. “Tegemist on kallutatud ülevaatega, et õigustada oma salajasi lepinguid eelistatud ettevõtjatega,” selgitas Kovalenko-Kõlvart. “RMK-l oli võimalus panna paika lähteülesanded ja valida neid niiviisi, et analüüsitaks ainult selliseid lepinguid, mis kahtlusi ei tekitaks ning hoopis õigustavad neid. Näiteks 57-st lepingust analüüsiti vaid kolme, mis käsitlesid madalakvaliteetset puidumüüki.”
Kovalenko-Kõlvart lisas, et advokaadibüroo analüüsis RMK-d kui tavalist ettevõtet, andmata endale aru, et tegemist on riigile kuuluva asutusega, mis haldab Eesti olulisimat loodusvara ning peab seda tegema heaperemehelikult. “Ootamatult tõid analüüsi koostajad istungil välja, et juhul, kui oleks piirdutud vaid õigusliku analüüsiga ega oleks kaasatud finantsilist osa, oleksidki nad jõudnud teistsuguse järelduseni ning tuvastanud ebaseadusliku riigiabi. Seejuures on analüüsi teostaja advokaadibüroo Cobalt olnud varem seotud finantseerimise nõustamisega Graanul Investi aktsiate müügis, mis võib olla hanketingimuse üheks rikkumiseks,” märkis ta.
Seetõttu tuleb Kovalenko-Kõlvarti hinnangul suhtuda ettevaatusega ka Kliimaministeeriumi esindaja istungil öeldud sõnadesse, et neil on plaanis muuta valitsuse määrust. “See võib omakorda tähendada, et kirjutatakse sisse võimalus jätkata salajaste kestvuslepingutega, et eelistada kindlaid ettevõtteid,” täpsustas rahvasaadik. “Kuid jätkuvalt on analüüsimata kõige olulisem aspekt – kuidas üldse salajased lepingud konkreetsete ettevõtjatega tekkisid ja kas teised ettevõtted said kahju.”
Kovalenko-Kõlvart tuletas meelde Riigikontrolli auditis välja toodud asjaolu, et investeerimisest huvitatud ettevõtted pöördusid esmalt poliitikute poole ja sealt edasi tuldi RMK-sse juba konkreetsete soovidega.
“Suunised AS-iga Graanul Invest ja OÜ-ga Osula Graanul koostöökokkulepe sõlmida tulid kunagisest Keskkonnaministeeriumist. Tänaseks on RMK juba mitu korda oma seisukohti muutnud ning Kliimaministeerium väidab, et nemad pole siiani asjast teadlikud. Vastustest hiiliti kõrvale ka tänasel komisjoni istungil ning väideti, et pole vajadust seda uurida ja kui mõnel ettevõtjal selline soov ka on, võib pöörduda õiguskaitseorganite poole. RMK tegevus meie ühe olulisema loodusvara majandamisega peab olema läbipaistev ja tekkinud küsimustele tuleb anda ammendavad vastused, mida saab teha erikontrolli läbiviimisel. Taoline üleolev suhtumine peab lõppema ning kliimaminister Yoko Alender ei saa antud teemat ignoreerida lõpmatuseni, nagu ta on seda teinud neli korda erikomisjoni ilmumata jätmisega,” rääkis Kovalenko-Kõlvart.