Sotsiaalkindlustusameti (SKA) hiljutine otsus maksta eestkostetavate laste toetust valikuliselt on lisaks eestkostjatele ajanud tagajalgadele õiguskantsleri Ülle Madise ja kohtu – mõlemad leidsid, et amet on toetuste maksmise lõpetamisega oma pädevust ületanud, kirjutab Postimees.
Õiguskantsler Ülle Madise poole pöörduti mõni aeg tagasi küsimusega, kas SKA-l on õigus jätta eestkostetava lapse toetus maksmata, kui kohus on lapse vanematelt hooldusõiguse ära võtnud või peatanud ning määranud lapsele eestkostja. Nimelt vaatas SKA eelmisel aastal toetuse maksmise põhimõtted üle ning neid otsustati muuta.
Madise tõi välja, et temani on jõudnud info, et SKA kõigil juhtudel eestkostetava lapse eest toetust ei maksa: näiteks kui lapsevanematel on vanglasse sattumise tõttu hooldusõigus peatatud ja lapsele määratakse eestkostja, siis vanglast vabanedes saavad nad taotleda hooldusõiguse taastamist.
Sellisel juhul on SKA leidnud, et toetust ei peaks maksma, et vanemad saaks nõuda hooldusõiguse taastamist ja asuda ise last kasvatama. Madise sõnas aga, et seaduse järgi ei ole SKA-l õigust seda ise hinnata. «Kohtu määrus ei muutu faktilise olukorra tõttu kehtetuks, näiteks kui vanem vabaneb vanglast. Vanem peab kohtult taotlema hooldusõiguse taastamist ja kohus peab andma hinnangu, kas peatamise alus on ära langenud ja kas hooldusõiguse taastamine on lapse huvides.»
Õiguskantsleri teatel ei ole SKA hinnangul eestkostetava lapse toetust põhjust maksta ka siis, kui kohus on vanemate hooldusõiguse peatanud ja ära võtnud, määranud lapsele eestkostja, kuid vanemad on sellele kategooriliselt vastu.
Veel on SKA jätnud toetuse määramata siis, kui kohus on vanemate hooldusõiguse peatanud ja määranud lapsele eestkostja, aga vanemad on endiselt lapsega ühenduses. Sellest järeldavat SKA, et vanemad on laste kasvatamises osalised.
Madise jaoks on see põhjendus kummastav: «On meelevaldne tõlgendada eestkostel oleva lapse ja tema bioloogilise vanema suhtlemist sellisena, et lapse hooldusõigust teostab eestkostja asemel tema bioloogiline vanem. Lapsel on õigus isiklikult suhelda oma vanematega ja seda õigust võib kohus piirata lapse huvides.»
Kui kohus on vanematelt hooldusõiguse ära võtnud või peatanud ning määranud lapsele eestkostja, on lapsel õigus saada eestkostetava lapse toetust, mis on 240 eurot kuus.
«Lapsele eestkostjat määrates on kohus juba andnud hinnangu, et lapse vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Seega tuleb SKA-l otsuse tegemisel tugineda tsiviilasjas tehtud kohtuotsusele,» tõi õiguskantsler oma seisukohas välja.
Tema sõnul ei anna perehüvitiste seadus ametile õigust võtta toetuse määramisel arvesse muid asjaolusid, näiteks seda, kas vanemad olid enda hooldusõiguse piiramisega nõus, kas vanemad ja laps suhtlevad omavahel või kas vanemad võiks kohtult taotleda peatatud hooldusõiguse taastamist. «Samuti on meelevaldne järeldada nendest asjaoludest seda, et vanemad teostavad hooldusõigust.»
Õiguskantsler palus SKA-l maksta edaspidi eestkostetava lapse toetust kõigile lastele, kellele on määratud eestkostja ning kelle vanematelt on kohus hooldusõiguse ära võtnud või peatanud, samuti siis, kui kohus on vanemate hooldusõigust piiranud ning laps kasvab eestkostja juures. Erandid on tema sõnul võimalikud siis, kui kaalukad argumendid kummutavad kohtulahendis esitatud seisukoha. «Vastasel juhul kahjustab amet kohtuotsuse seadusjõudu.»
Samuti palus õiguskantsler ametil üle vaadata kõik eestkostetava lapse toetuse maksmisest keelduvad otsused, mida amet on teinud pärast toetuse maksmise praktika muutmist.
Tallinna halduskohus märkis reedel tehtud otsuses, et on viimase poole aasta jooksul saanud järjest enam kaebusi SKA otsuste peale seoses eestkostetavate laste toetuse maksmise lõpetamisega ning nende hinnangul ületab SKA oma pädevust, kui asub eestkoste kohtumääruse asjaolusid ümber hindama.
Ka tühistas kohus SKA otsuse, millega lõpetati toetuse maksmine vanavanemale, kes oli kohtumäärusega määratud alaealise eestkostjaks.
Kohus leidis, et SKA on tõlgendanud perehüvitiste seadust valesti ning olukorras, kus lapsevanemalt on võetud lapse hooldusõigus ning eestkoste on määratud kohtumäärusega, on toetuse maksmise lõpetamine õigusvastane.
Ühtlasi toonitas kohus, et eelarve kärbete tegemine kõige nõrgemate arvelt on väär ning käesoleval juhul vastuolus kehtiva õigusega. SKA on nende hinnangul rikkunud hea halduse tava, kui on jätnud nõuetekohase haldusmenetluse läbi viimata. Isikut tuleb menetluses kohelda kui subjekti, mitte kui objekti, rõhutati kohtust.
Otsus ei ole jõustunud. Halduskohtusse saab kaebuse esitada sotsiaalõiguse valdkonnas riigilõivuvabalt.
BNS