Keskerakonna Noortekogu seisukoht on, et Reformierakonna Noortekogu ettepanek muuta kõrgharidus tasuliseks, mis on avaldatud meedias, nõudes tudengitelt vähemalt 25% õpingute kuludest, muudab hariduse luksuseks. Tasuta kõrgharidus peab jääma!
“Keskerakonna Noortekogu juhatus leiab, et Reformierakonna Noortekogu idee muuta kõrgharidus tasuliseks vähendab kõrghariduse kättesaadavust ning on rünnak noorte tuleviku ja toimiva haridussüsteemi vastu! Nende plaan näeb ette, et tudengid maksavad vähemalt 25% oma õpingute kuludest ise ning kui raha pole – võtku laenu kuni 10 000 eurot aastas! See tähendab, et kõrgharidus muutub kättesaadavaks vaid rikastele, samal ajal kui paljud andekad noored, kellel ei ole piisavalt vahendeid, jäävad kõrghariduseta,” kommenteerib Keskerakonna noortekogu esimees Dmitriy Fadin.
Õppemaks muudab hariduse luksuseks, mitte kättesaadavaks õiguseks. Kas Eesti on valmis kaotama oma haritud noori?
Praegune valitsus kärbib hariduseelarvet ja vähendab tudengitele mõeldud toetusi, justkui haridus ei olekski meie ühiskonna alus. Samal ajal on riigieelarves raha poliitilisteks kingitusteks ja bürokraatia ülalpidamiseks, kuid mitte tuleviku investeerimiseks. Haridus on ainus tõeline ressurss, mida Eestil on, ning selle hävitamine tähendab rahvusliku arengu ja majandusliku konkurentsivõime allakäiku.
Juba täna seisame silmitsi reaalsusega, kus paljud Eesti noored otsustavad õppida välismaal, kuna seal pakutakse paremaid tingimusi, tasuta haridust ja paremat toetust üliõpilastele. Eesti valitsus peaks endalt küsima: kas me tahame oma noori riigist eemale tõugata või pakkuda neile siin võimalust edukaks tulevikuks?
“Kas see ongi Reformierakonna lahendus – suruda noored finantsraskustesse? Valitsus on viinud meie riigi majanduslikku ummikusse ning neil ei näi olevat ühtki plaani, kuidas sellest välja pääseda,“ rõhutab Keskerakonna noortekogu esimees Dmitriy Fadin.
Haridus ei tohi olla eliidi privileeg
Tasuta kõrgharidus on olnud Eesti tugevuse ja eduka ühiskonna üks alustalasid. Kui see kaob, kannatavad kõige rohkem need, kelle peredel ei ole võimalik toetada õpinguid kallite õppemaksude ja elamiskuludega.
“See tähendab, et ühiskonna kihistumine suureneb ning paljud andekad noored ei saa omandada kõrgharidust, mis muidu võiks aidata neil ühiskonda panustada ja riigi arengusse kaasa aidata. Juba praegu on paljud Eesti pered majanduslanguse tõttu keerulises olukorras ega suuda lubada endale isegi hädavajalikke asju. Kui kõrgharidus muutub tasuliseks ja tudengid peavad maksma vähemalt 25% oma õpingute kuludest või võtma suure õppelaenu, tähendab see, et paljudele noortele jääb kõrgharidus kättesaamatuks. Ainuüksi õppemaksuta õppimise võimalus ei taga veel haridusõiglust – maapiirkondade noortel ei ole alati võimalust katta elamis- ja transpordikulusid. Reformierakonna maksukoormus ja hariduskärped süvendavad ebavõrdsust ning sunnivad noori loobuma õpingutest.” ütles Keskerakonna Noortekogu juht.
Kesknoorte arvates vajab tänane kõrgharidussüsteem tõepoolest uuendamist, kuid seda mitte õppemaksu laus kehtestamise näol, mis jätab arvestatava osa Eesti andekaid noori kõrgkoolide uste taha.
“Üks tänase süsteemi suurimaid probleeme on asjaolu, et Eesti ülikoolid on kohustatud pakkuma tasuta õppekohti eestikeelsetele programmidele kõigile täiskoormusega tudengitele, keda vastu võetakse. See tähendab, et tasuta saavad õppida ka need, kelle akadeemiline võimekus tegelikult ei eelda ülikooliõpinguid või kelle pered suudaksid õppimise ise kinni maksta,” ütles Fadin. “Samas, kui kehtestada lausõppemaks, kahjustaks see kõige enam näiteks neid tudengeid, kelle eksamitulemused on väga head, kuid kelle sotsiaalne taust ei võimalda õpingute eest maksta.”
Alternatiivseks lahenduseks pakuvad Kesknoored sihipärast tasuta kõrgharidust ja paindlikke tasulisi õppekohti. “Riik annaks igal aastal ülikoolidele nn tellimuse, määrates kindlaks, kui palju on ühiskonnas vaja eri erialade spetsialiste – insenere, juriste, arste, majandusteadlasi jne. Parimate tulemustega tudengid saaksid tasuta õppekoha ning ülikoolid saaksid samal ajal pakkuda tasulisi õppekohti neile, kes soovivad õppida erialadel, mida riik igal aastal suures mahus ei vaja – näiteks riigiteadusi,” seletas Dmitriy Fadin.
Tasuta kõrghariduse ja tudengite toetusmeetmete säilitamine, samuti huvihariduse piisav rahastamine on Eesti tuleviku tagatis. Eesti vajab haritud ja mitmekülgselt arenenud noori, et püsida konkurentsivõimelisena maailmas, mis muutub iga päevaga aina väljakutsete rohkemaks. Seetõttu on oluline, et valitsus ei keskenduks ainult lühiajalistele finantsilistele eesmärkidele, vaid mõtleks ka riigi pikaajalisele arengule.