Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjoni esmaspäevasel avalikul istungil käsitletakse Eesti metsade arvestamise ja raiemahtude küsimust.
Erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et Eesti mets on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada heaperemehelikult. „Keskkonnaagentuur avalikustas sügisel andmed, mille järgi on 10 aastaga raiutud metsa rohkem, kui seda 12 aastaga kasvada jõudis. Metsade kohta kogutavas statistikas esineb vasturääkivusi ja puudub läbipaistvus, mis aga omakorda annab võimaluse olukorra kuritarvitamiseks. Raiemahtude järsud suurendamised on viinud metsa tugeva üleraiumiseni,” rääkis Kovalenko-Kõlvart.
Tema sõnul tekib küsimus, kelle huvides neid otsuseid tehti, kuidas metsanduse arengukavasse raimahtude arvud tekkisid ning miks manipuleeriti andmetega, tekitades ekslikku ettekujutust, justkui kõik oleks korras. “Need küsimused on jätkuvalt päevakorras, sest peaministrilt on tulnud sõnum, et majanduse hüvanguks soovitakse kasutada rohkem loodusressursse ja vähendada looduskaitsepiiranguid, mille jaoks valmistatakse ette ka vastavad eelnõud,” ütles Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Tema sõnul on koalitsioonis poliitikuid, kellel on konkreetsed huvid puidutööstuses ning soov antud seadusemuudatusi kindlas suunas mõjutada. „Korruptsioonivastase erikomisjoni ülesandeks on ennetada kõikvõimalikke huvide konflikte ja poliitilisi mõjutusi seadusloomele,” märkis erikomisjoni esimees.
Avalikule istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Arvi Toss, keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk, keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, Eesti metsade alternatiivse hindamise töörühma esindajatena Raul Rosenvald ja Rainer Kuuba, samuti Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi ja Riigikontrolli esindajad.
Komisjoni istung algab kell 13.15 ruumis L332 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
Videosalvestist saab hiljem vaadata riigikogu YouTube’i kanalil.
Tunnistagem,et väga asjalik ja tark daam siit peab ka paika mehe ütelus,et kui keegi saab teda mõjutada siis ainult oma abikaasa
on selles, et lähtutakse lõikamismahust, vaja oleks hoopis lähtuda pinnast. nt kui mingi puu lõikevanus on 80 aastat, tohiks lõigata 1,25% suuruselt pinnalt. Kui 40 aastat, siis 2,5% pinnast.
Kohe mõne aastaga suhteid korda ei saa aga 40-50 aastaga küll.
Minu vanaisa ütles nii,et mets on raieküps alles 70a.vanuselt ja vabariigi algaastatel sai meedias lugeda,kus vallandatud metsamajanduses praktiseerinud ja oma erialase haridusega spetsialistid kirjutasid,et palgimets on raieküps 70-100 aastasena alles.(selle viimase numbriga võin mööda panna).Muidugi metsamajnduse tippspetsialistid vallandatti ja asendatti puidutööstuse ärikatega.Ega metsa majandamine ole mingi erand,nüüd juhivad kõikki riigi valdkondi omad joped ja ,,arvamus liidrid”:)
olin ise metsavaht Alutaguses. Ma ei ütle et me alati põhimõtetest lähtusime, sest oli vaja plaani täita, kuid metsnikud teadsid, milline puulik on lõikusküps 80-aastaselt, milline 40-aastaselt. Sest okas- ja lehtpuud jõuavad täisikka erinevalt. Praegu on see seadustatud Metsaseaduses.
Kui põhiküsimus on langi suuruses. see ei tohiks olla suurem kui 1ha. Praegu umbes 5 korda suurem. Ning nii, et langi suurim läbimõõt ei tohiks ületada 113m. Sest π×(113/2)² = 1ha. Seda ringi korral. Muidu aga pinnalt.
Nt võib langi laius olla 30m, siis võib see langiriba olla pikk kuni 333m.
Ja teine põhitingimus: Kahe kõrvulangi kaugus peab olema vähemalt 113. Ning sääl võib metsa lõigata mitte arvem kui 10 aasta pärast.
Meil oli see juba nõukogude ajal selge aga ettekirjutised ja plaan sõitsid sellest üle.
Oli mis ta nõuka ajal oli aga siis olid metsad veel alles kuigi raied hakkasid kiirenema kui hakati moodustama isemajandamist.Majandite algaastatel hakkas ka toimuma metsade intensiivraie ja sellepärast allutatti ka majanditte metsad riigimetsamajanditte järelvalve alla.Nojah kui saabus õnnis Eesti taasiseseisvumine ja kuni võimule said reffid siis tehti metsades puhas töö.Puud lõigati maha u.meetri kõrguselt ja paljud ilusad metsad ärastatti,metsavahid ja metsa kasvatuse spetsialistid vahetatti välja ärikatega ja metsadeks hakati lugema ka võsa:)
hakati rohkem metsa lõikama pärast sundvallastamist. Sest totruse tasandamiseks oli vaja saada kuskilt kiiresti raha ning see saadi metsast.
Näen ise kuidas pärast peavallaga liitmist tõmmati meil 40-50-aastased kuused ja männid maha, ehkki neil veel kasvada 30 aastat. Lisa andsid veel nn eraomanikud, sest oma käpardlike äride kokkuvarisemisel oli vaja maksta võlad ja elada edasi.