Aleks Aunapu, Tallinna linna noortevolikogu esimees ja Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige
Märtsikuu lõpus ilmusid Tallinna tänavatele Läti ettevõtte Ride Mobility punased minimopeedid. Vaid nädalaga muutusid need üheks peamiseks linnakodanike aruteluteemaks ja samas ka uueks peavaluks.
Ettevõtte väitel on mopeedide kasutamine lubatud vaid täisealistele, aga kas see vastab tegelikkusele? Registreerumisel rakenduses RIDE ei küsita isikut tõendavat dokumenti – piisab linnukesest, millega kinnitad, et oled vähemalt 18-aastane ja nõustud kasutustingimustega. Sellest süsteemist mööda hiilimine on äärmiselt lihtne ja sellega saab hakkama praktiliselt igaüks.
Kõige murettekitavam on aga see, et mopeede, mis peaksid sõitma sõiduteel, juhivad tihti alaealised, kellel puuduvad nii liikluseeskirjade tundmine kui ka kogemus liikluses osalemiseks. See võib viia kurbade tagajärgedeni nii nende endi kui ka teiste liiklejate jaoks.
Näiteks toimus juba 1. aprillil tõsine õnnetus Raadiku tänaval Lasnamäel, kus auto sõitis otsa mopeedile. Hiljem selgus, et mopeedi juht oli alaealine. Ka minu ja minu sõprade kogemused kinnitavad probleemi ulatust. Oleme näinud, kuidas noored sõidavad mopeedidega kõnniteedel, rikuvad liikluseeskirju ning panevad ohtu nii iseennast kui ka teisi. Üks eriti ohtlik juhtum leidis aset mu sõbra koduhoovis, kui talle tuli suurel kiirusel vastu umbes 13-aastane poiss, kes sõitis vastassuunavööndi keskel. Õnneks jõudis mu sõber reageerida ja pidurdada. Aga kui palju selliseid juhtumeid veel tuleb, kus inimesed ei jõua reageerida ja see viib traagiliste tagajärgedeni?
Lisaprobleem peitub kiivrikohustuses. Eestis peavad alla 16-aastased mopeedi, tõukeratta või jalgrattaga sõites kandma kiivrit. Kuna rakendus ei kontrolli vanust ega paku ise kiivreid, on väga tõenäoline, et kiivrita sõidavad ka alaealised. See suurendab oluliselt vigastuste riski.
Liikumine mopeedidega kõnniteedel on samuti tõsine probleem – paljud eiravad lihtsalt seda keeldu. Eestis, erinevalt Lätist ja Leedust, kus Ride samuti tegutseb, kehtib seadus, mis keelab mopeedidega kõnniteel sõitmise. Võimaliku kokkupõrke korral jalakäijaga 25 km/h kiirusel võib see lõppeda tõsise vigastusega, eriti laste ja eakate jaoks. Kineetilise energia valemi järgi on selline löök võrreldav professionaalse poksija rusikalöögiga. Sama kinnitas ka motoekspert ja endine motokrossisõitja Hanno Velt saates „Vikerhommik“, öeldes, et jalakäijate ja mopeedide liikumiskiiruste erinevus on liiga suur.
Aga mida ütleb statistika?
Transpordiameti andmetel on viimastel aastatel Tallinnas märgatavalt kasvanud kergete isiklike liiklusvahendite (näiteks elektritõukerataste) ja jalgratturite osalusel juhtunud liiklusõnnetuste arv.
Kergliiklusvahendite, sealhulgas mopeedide, puhul on statistika järgmine:
- 2021. aastal registreeriti 145 juhtumit nende osalusel
- 2024. aastal juba 232
- Vigastada sai 234 inimest, kaks juhtumit lõppesid surmaga
Oluline on meeles pidada, et erinevalt tõukeratastest, millega ei tohi sõita sõidutee põhivööndil, peavad mopeedid seal siiski liikuma, hoides paremasse äärde. See suurendab liiklejate riske veelgi.
Ka jalgratturite õnnetused on sagenenud:
- 2022. aastal toimus 110 juhtumit
- 2024. aastal juba 148
Analüüs näitab, et enamik kannatanutest on mehed (65%). 26% neist olid õnnetuse ajal alkoholijoobes ja 34% ei kandnud isikukaitsevahendeid.
Hooajaliselt esineb enim õnnetusi kevad-suveperioodil, mil suureneb kergete liiklusvahendite kasutamine.
Kuidas reageerib olukorrale linnavõim?
Tallinna transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan ütles saates „Vikerhommik“, et linnas ei ole ühtegi liiklusosalist, kelle puhul ei esineks probleeme, kuid tema hinnangul on rendimopeedidel samad probleemid mis teistelgi kergetel liiklusvahenditel.
Tekib loogiline küsimus: kas just sellepärast, et abilinnapea ei pea minimopeedide probleemi eraldi tähelepanu väärivaks, ei võtnud linnavõim, kes teadis juba 2024. aasta suvel mopeedide peatsest saabumisest, õigel ajal vastavaid meetmeid kasutusele, et ennetada eelmainitud probleeme?
Samas deklareerib abilinnapea, et Tallinna eesmärk on saavutada null liiklussurma, kuid seda püütakse teha mitte kontrolliga, et lapsed ilma liikluseeskirjade teadmisteta ei sõidaks mopeedidega, vaid lubades edasi kiirusepiirangu alandamist 40/30 km/h peale ning automaatsete kontrollsüsteemide juurutamist.
Nüüd, kui probleemi enam ignoreerida ei saa, on hakatud lõpuks arutama konkreetsemaid regulatsioone, mida oleks aga vaja olnud juba alguses. Kuid peamised küsimused jäävad õhku: kui kaua võtab aega nende lahenduste väljatöötamine, kas suudetakse neid üldse ellu viia ja kes kannab vastutust juba tekkinud olukorra eest – abilinnapea, linnapea või mõni muu ametiasutus?
Nad üldse ei arvesta et inimene ei käi kogu aeg otse ja võb kõrvale pöörates kokku põrgata selle jubeda sõidukiga. Minimopeedid ei kõlba üldse liikluseks sest on väga hädaohtlikud ja neidid pole üldse vaja.