Hiljutine meediakajastus on tõstatanud tõsiseid küsimusi avaliku sektori raha kasutamise ja töökorralduse läbipaistvuse kohta. Delfi avaldas 15. aprillil 2025 artikli pealkirjaga „Signe Riisalo nõunik sai riigilt kenakese lahkumishüvitise, aga reaalselt ei läinud kuskile“, milles kirjeldatakse olukorda, kus sotsiaalkaitseministri endisele nõunikule Gerli Baidale maksti välja lahkumishüvitis, kuigi ta jätkas tööülesannete täitmist sotsiaalministri nõunikuna.
Seda olukorda käsitlevas Riigikogu liikme Lauri Laatsi arupärimises sotsiaalministrile rõhutatakse, et lahkumishüvitise eesmärk on hüvitada töötajale sissetuleku kaotus seoses töölt lahkumisega. Kui aga inimene töölt reaalselt ei lahku, võib hüvitise maksmine jätta mulje süsteemi kuritarvitamisest või vähemalt töökorralduslikust segadusest. Arupärimises esitatakse rida konkreetseid küsimusi, millele oodatakse sotsiaalministrilt selgitusi.
Arupärimises küsitakse:
-
Millistel õiguslikel alustel maksti Gerli Baidale lahkumishüvitist, kui ta tegelikult töölt ei lahkunud? Kas tegemist oli lihtsalt formaalse ametikoha vahetusega samas ministeeriumis või tegeliku töösuhte lõppemisega?
-
Kas selline praktika on tavapärane? Kas ka varasemalt on makstud lahkumishüvitisi olukordades, kus inimene jätkab tööd teisel, aga sisuliselt samalaadsel ametikohal?
-
Kes tegi otsuse hüvitise maksmise kohta ja millised dokumendid sellele aluseks olid? Avalikkusel on õigus teada, kes sellised rahalised otsused langetab ning mille põhjal neid põhjendatakse.
-
Kas ministri hinnangul on selline lahendus eetiline ja kooskõlas avaliku teenistuse hea tavaga? Kas selline praktika vastab maksumaksja ootustele ja huvidele?
-
Kas plaanitakse algatada sisekontroll või audit? Arupärimise esitajad leiavad, et juhtum võib viidata süsteemsele probleemile, mistõttu oleks vajalik põhjalikum kontroll.
Avalikkuse ootused: läbipaistvus ja vastutus
See juhtum on juba tekitanud tugevaid reaktsioone sotsiaalmeedias ning tekitanud küsimusi avaliku sektori eetika ja vastutuse kohta. Maksumaksja ootab, et riigiaparaadis tehtaks rahaga läbipaistvaid ja põhjendatud otsuseid ning et hüvitisi ei makstaks formaalsete trikkide abil, mis võivad küll olla juriidiliselt korrektsed, kuid eetiliselt küsitavad.
Sotsiaalministri vastuseid arupärimisele oodatakse lähinädalatel. Kas tegemist oli üksikjuhtumiga või osutab see laiemale probleemile riigiasutuste sisekultuuris — see selgub loodetavasti sisekontrolli ja võimaliku auditi käigus.
Küsimus pole üksnes rahas, vaid usalduses. Avaliku sektori töötajate ja juhtide eetiline käitumine on vundament, millele tugineb kodanike usk oma riiki.
näitab riigikogu tegemata tööd, kui taolised väärakused ette tulevad.
Kuid ise arva ka seda, et sellised lohakused on kokkuleppelised, sest ka riigikogulased ise võivad kinga saada ning siis lööb lõkkele juba mõistusevastane eestlaslik ahnus.