Statistikaamet avaldas reedel ettevõtluse demograafia andmed I kvartalis, mis näitab kui palju on uusi ettevõtteid registreeritud ja kui palju on pankrotistunud ning kuigi majandus näitas I kvartalis kerget kasvutrendi, siis pankrottide arv kasvas selle aasta esimeses kvartalis 3 protsenti võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga, selgitas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Võrreldes 2023. aasta I kvartaliga on pankrottide arv kasvanud 6 protsenti. Absoluutarvudes ei ole pankrottide arv suur. 2023. aasta I kvartalis oli meil pankrotte kokku 34. Selle aasta I kvartalis 55. Eametsa sõnul on võrreldes ettevõtete koguarvuga need arvud marginaalsed.
“Kui vaadata samast andmebaasist kui palju loodi uusi ettevõtteid, siis näiteks selle aasta I kvartalis registreeriti 6371 uut ettevõtet ja seda oli 4,2 protsenti vähem kui kaks aastat tagasi. Registreerimine muidugi ei tähenda seda, et ettevõte hakkab ka kohe tegutsema. Kus loodi kõige rohkem loodi uusi ettevõtteid? Eks nendeks valdkondadeks on need, kus meil ongi kõige rohkem aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid. Nendeks olid kutse- teaduse- ja tehnika alase tegevusega tegelevad ettevõtted ning IT sektoris tegutsevad ettevõtted. Kahes valdkonnas loodi 45 protsenti uutest ettevõtetest. Palju ettevõtteid registreeriti ka ehituses ja kaubanduses. Kõige rohkem pankrotistus ettevõtteid töötlevas tööstuses ja kaubanduses,” ütles ta.
Eametsa sõnul näitas majutusasutuste statistika, et märtsis oli meil vähem nii sise- kui välisturiste. “Ka majutusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid registreeriti selle aasta I kvartalis 27 protsenti vähem kui eelmise aasta I kvartalis. Samas ükski majutusteenust pakkuv ettevõte pankrotti ei läinud,” tõdes ta.
BNS
Kas see e meik läheb riigis kõik halvemaks on seöles et valitsuses ole tarku ja hoolivaid poliitikuid või poetakse Brüsseli tegekaste ees ja täidetakse käske mis ei sobi meie riigile. Mõnedes Eroopa riikides on veel sellised valitsejaid kes ei hooli oma rahva heaolust nagu näiteks Prantsusmaal kus rahvas tuli tänavale nõudes et valitsus hoolitseks oma rahva heaolu eest. Meil tõusevad paljud asjad mis teevad meile halba aga pensionid, palgad näiteks õpetajatele, abirahad vaesematele, töötutele, paljulapselistele perekondadele jne. ei tõuse. Ollakse sõjast nii haaratud ehkki meiepoolne abi on nagu tilk mere ja ei muuda midagi.midagi maailmas. Gllakse isegi nõus saatma mei poegi sinna surema. See vhavaenu õhutamine ja ässitamine võib meile tuua vaid purustava sõja aga olukorda Ukrainas ei muuda. vihake vaikides sest sõjaliselt me Venemaa vastu ei saa. Hoidkem oma riiki ja rahvast.