Riigikogu langetab täna otsuse rahvaküsitluse osas, et saada teada Eesti Vabariigi kodanike seisukoht, kas Eestis tuleb lõpetada põlevkivist elektri tootmine 2040. aastaks.
“Eesti on võtnud endale energiapoliitikas liiga ambitsioonikad eesmärgid, mille täitmine ei ole reaalne, kuid Vabariigi Valitsus on suutmatu seda asjaolu tunnistama,” nentis Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. “Oluliselt muutunud väliskeskkond ja hiljutine Hispaania-kogemus on tõestanud, et elektrivarustuskindluse tagamisel ei saa Eesti jääda lootma välisühenduste ning taastuvenergia peale. Muret tekitav on ka põlevkivi kui Eesti ühe väärtuslikuima maavara täielik stigmatiseerimine, selmet kasutada kodumaist ressurssi meie energiajulgeoleku tagamisel.”
Lauri Laats rõhutas, et põlevkivielektrijaamad suudavad tagada elektrivarustuse ootamatutes olukordades. “Keskerakond on seisukohal, et energiajulgeoleku huvides tuleb vältida põlevkivi elektrijaamade kasutusest väljalangemist ning tagada nende valmisolek ootamatuteks olukordadeks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et põlevkivitööstusega on seotud tuhanded töökohad ja selle kinnipanek toob kaasa sotsiaalmajandusliku katastroofi,” märkis ta.
“Pealegi on meil ideoloogilise rohepöörde propageerimise asemel lahendada palju pakilisemaid küsimusi nagu näiteks demograafiline kriis, vinduv majandus, sotsiaalvaldkonna alarahastatus, peaaegu olematuks kahanenud tee-ehitus ning väljakutsed haridusvaldkonnas. Miks me endale ise probleeme juurde tekitame?” lisas ta.
Lauri Laatsi sõnul on peamiseks probleemiks aga kujunenud asjaolu, et valitsuskoalitsioonil puudub strateegia riigi elektrivarustuskindlusega tegelemiseks. “Arvukalt eksperte nii teadlaste kui ka ettevõtjate hulgast on hoiatanud, et edasiliikumine Energiamajanduse arengukava raames ei ole mõistlik ning roheenergia poole liikumine ei põhine reaalsetel arvutustel – isegi vajamineva energia koguses ei ole kindlust. Riigile plaanitakse võtta tuuleparkide subsideerimiseks 2,6 miljardi euro suurune kohustus olukorras, kus Riigikontroll peab nõudma ministeeriumitelt elektritarbimise prognoosi kohta tehtud arvutusi teabenõude teel,” kritiseeris Keskerakonna saadik.
Põhiseaduse § 105 näeb ette, et Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Käesoleval juhul soovime panna 1. augustil korraldatavale rahvahääletusele järgmise muu riigielu küsimuse: „Kas Eestis tuleb loobuda põlevkivi kasutamisest energeetikas 2040. aastaks?“
otsustab nagu otsustab rehvide tagatuba.