Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev esitas haridusminister Kristina Kallasele arupärimise, et saada teada, millal tõuseb õpetajate palk.
Aastal 2023 sõlmiti koalitsioonileping, kus on selge lubadus, et aastaks 2027 jõuab õpetajate palk vähemalt 120%‑ni Eesti keskmisest palgast. Eelmise aasta detsembris oli see number 2269 eurot, kuid õpetajate palga alammäär oli siis 1820. Seega ei ole valitsus oma lubadusest kinni pidanud.
Kas 2026. aastal saavad õpetajad kauaoodatud palgatõusu?
Seni kuni eesti palgatöötaja ei hakka enesele teadvustama missugune on reaalselt tema sotsiaalne staatus, mis on tema huvid, kes tegelikult tema huve kaitseb -ning valimistel valima vastavalt sellele teadmisele: ei hakka ta ilmaski saama väärikat tasu.
RE ja E200 meeldivad , hea esinemisoskusega(Kristina jt Kallased, Ligi, Michal, Pevkur, Purga,Tsahkna jne) esinduslikud poliitikud on osanud hästi tekitada omale ja oma sõgedatele ebauskudele masside poolehoidu. RE ja E200 Friedmanist inspireeritud ortodoksne usk tururegulatsioonide kõikvõimsusesse on olnud tõsisemaid Eesti inimarengu pidureid . Need erakonnad (ja Isamaa ka)on valimistest valimisteni oma teooriaid mütologiseerinud ja diskussiooni vältinud sest seda doktriini pole võimalik tõsises diskussioonis kaitsta.
Sotsidest ja ametiühingutest ka: need tüübid on töötava rahva reeturid, nad löövad esimesel võimalusel kampa eliidi huvide esindajatega või situvadesimese paugu peale pampersitesse.
Sotsialldemokraate nende mõjusfääris olevaid ametiühinguid ja nende juhte ei ole vaja kodanlaste teenendamiseks ja nende rahustamiseks -“majanduslikult” õigustades tööliste suhtes toimepandud sigadusi.
Sotsiaaldemokraate ja ametiühinguid oleks vaja arendamaks töötajate eneseteadvust organiseerimaks neid kodanliku despotismi vastu võitlema.
Ka kõigi aegade kauneima tütarlapse pilt ei suuda pikas perspektiivis tagada halbade sigarettide müüki.
palk tõuseb sellevõrra, millevõrra neid jääb järele vähem. Sest kavas on minna üle kaugõppimisele.
Kes on õppimisest ise huvitatud, istub arvuti taga ja õpib, mis kätte paistab. Ning käib korrapäraselt oma teadmiste kohta õppekeskuses teste tegemas. Saab näiteks 1000-st võimalikust 800-866p, on hinne 3 ehk TEHTUD.
Saab 867-933p, on HÄSTI TEHTUD, 934-999p, on VÄGA HÄSTI TEHTUD, saab 1000p – HIILGAVALT TEHTUD.
Keda aga õppimine ja teadus ei huvita, need molutavad, suitsetavad kuskil põõsa taga, panevad tina ja narkot, ajavad lolli juttu ja valivad meie lollakaid parteisid, need on meie majanduses vabatahtlikud mustatöölised.
osa koole hoonetena jäävad, kuid seal käiakse koos väikeste ühetasemeliste rühmadena õpitavat üle kordamas ja nõu küsimas. Ehk õpiks ainult sellest huvitatud lapsed alates 13.-st eluaastast. Sinnani on õpialuste omandamine siiski veel kohustuslik. 13-sest aga on tuntud murdeiga ning siitpeale käiks elu edasi juba uue seaduse järgi.
Järelikult jääb vähemaks õpside arv ning neile saab vabanevate kohtade arvel palka kõvasti tõsta. Õpside ülesanne on seega valmistada ette teadlasi ja juhte kes seda mustatööliste karja juhiks.