Rahvusvaheline ärinõustamise ettevõte EY märgib oma iga-aastases Euroopa välisinvesteeringute uuringus, et mullu tuli Eestisse kokku kaheksa uut välisinvesteeringute projekti, mida on vähem kui Läti ja Leedus.
„EY värske uuring toob välja kolm peamist tegurit, mis mõjutavad Eesti atraktiivsust: makromajanduslik olukord, teiste riikide pakutavad stiimulid ning geopoliitiline foon,“ ütles EY Eesti partner Ranno Tingas. „Kui tahame välisinvesteeringute kaasamisel konkurentsis püsida, peame koos riigi ja ettevõtjatega mõtlema, kuidas hoida maksukeskkond lihtne ja prognoositav ning taastada oma digiriigi eelise usaldusväärsus. Küsimus ei ole ainult selles, mida oleme seni hästi teinud, vaid mis on meie järgmine samm ja pikem strateegia.”
Uuring näitab, et välisinvesteeringute projektid tõid kaasa 227 uut töökohta, mis on 82 protsenti vähem kui 2023. aastal, mil välisinvesteeringute toel loodi 1230 uut töökohta. Kuigi projektide arv on Eestis aastate lõikes püsinud suhteliselt stabiilsena, on loodud töökohtade hulk tugevalt kõikuv ning sõltub suuresti projektide mahust.
Lisaks EY uuringule, mis kajastab vaid avalikult teadaolevaid ja kinnitatud välisinvesteeringute projekte, tasub arvesse võtta ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) andmeid, mille kohaselt oli Eestis 2024. aastal 21 positiivset investeerimisotsust, mille kogumahuks kujunes 254 miljonit eurot ja mille tulemusel planeeritakse luua 600 uut töökohta.
EY uuringu järgi oli möödunud aastal välisinvesteeringute kaasamisel kõige edukam Läti, kus käivitati 33 uut projekti ja loodi 1937 töökohta. Leedusse tuli 26 uut välisinvesteeringute projekti, tänu millele loodi 1 518 töökohata, samas kui Eestis oli nii projektide arv kui loodud töökohtade hulk kõige väiksem.
Läti oli ka ainus Balti riik, kus projektide arv kasvas 50 protsenti ja nende loodud töökohtade arv kasvas 53 protsenti võrreldes 2023. aastaga. Leedus vähenes projektide arv seitse protsenti ja töökohtade hulk 10 protsenti. Eestis jäi projektide arv muutumatuks, kuid töökohtade arv kahanes oluliselt.
Euroopas tervikuna vähenes uute välisinvesteeringute arv 2024. aastal seitse protsenti võrreldes aasta varasemaga, ulatudes kokku 5349 projektini. See on juba teine järjestikune langusaasta ning madalaim näitaja viimase üheksa aasta jooksul. EY eksperdid seostavad seda Euroopa aeglase majanduskasvu, kõrgete energiahindade ja geopoliitilise ebakindlusega. Samas viimastel kuudel on Euroopa foon oluliselt paremaks muutunud ja seega loodame aasta pärast näha positiivsemat trendi.
Suurim langus leidis aset Euroopa suurimates majandustes. Prantsusmaal oli 2024. aastal uusi projekte 14 protsenti vähem ehk 1025, Ühendkuningriigis 13 protsenti vähem ehk 853 ja Saksamaal 16 protsenti vähem ehk 608.
Samas mõnes riigis olid tulemused märkimisväärselt paranenud. Hispaanias kasvas projektide arv 15 protsenti ehk tuli 351 uut projekti, Poolas 13 protsenti ehk 259 uut projekti ja Taanis lausa 86 protsenti ehk 82 uut projekti.
Uuringust selgub, et 37 protsenti investoritest on loobunud või edasi lükanud oma investeerimisplaanid Euroopas. Vaid 59 protsenti küsitletud investoritest kavatses lähima 12 kuu jooksul Euroopasse investeerida – võrreldes 72 protsendiga eelmisel aastal. Samuti uskus 42 protsenti küsitletud investoritest, et uue USA presidendi administratsiooni poliitika vähendab Euroopa atraktiivsust investeerimiskoha ja partnerina.
EY Euroopa välisinvesteeringute uuring (European Attractiveness Survey) on iga-aastane põhjalik raport, mis tugineb „EY European Investment Monitor“ (EIM) andmebaasile. Uuringut täiendab investorküsitlus, mis viidi läbi koostöös FT Longitude’iga. Selle aasta uuringu raames intervjueeriti 550 rahvusvahelist investorit, sealhulgas 150 Balti investorit jaanuarist märtsini.
Aga mõnes asjas me alla ei jää ja oleme isegi esikohal nagu mõttetu rahva raha raiskamine Rail Balticu ja rohepöörde peale, majanduse languses, vaesuse kasvus, sõja õhutamises.
Vaatan ise ka et Läti on ära kasutanud kõik võimalused oma Riigi huvides ka euroliidus olles,samas kui Eestis võimul olnud valitsused ,peale Savisaart ei ole muud teinud kui ainult Eestit hävitanud.Isamaa reeturite valitsus nurjas EV taastamise Tartu Rahu järgsetes piirides ja hakkas rahaks tegema eesti ettevõtteid,samas reformarid kasutasid segadust ära ja hakkasid omi taskuid täitma ning kindlustasid kavalalt oma võimu e-hääletuse sisseviimisega mis Põhiseaduse järgi on kriminaal kuritegu ja need ebaseaduslikud e-valimised,tulemused on õigustühised ja sellega ka võimu poolt vastuvõetud seadused ei oma seaduslikku alust ning valitud riigikogu koosseis on ka õigustühine.Leedu ja läti arengu on taganud seaduslikud valimised.Nii lihtne see ongi.