OSCE/ODHIR ekspertgrupi äsja esitletud raport Eesti e-valimiste kohta kinnitas taaskord üle, et Eesti e-valimised praegusel kujul ei vasta rahvusvahelise demokraatia standartidele. Muuhulgas on raporti kohaselt endiselt ebaselge, kuidas rakendatakse internetihääletuse kontekstis valimispõhimõtteid nagu valimiste ühetaolisus, salajasus ja valimisvabadus. Samuti juhitakse tähelepanu, et seaduses pole piisavalt selgelt määratletud valimiste kontrollitavust ega seda, kuidas tagada hääletuse pettusekindlus.
Selle taustal väärib märkimist, et alles hiljuti tunnistas Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 9. juuni istungil valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, et ei temal ega valimisteenistusel pole ühtegi tõendit, et 2023. aasta riigikogu valimisi ei võltsitud või et auditeerimist oleks teostatud. Teisisõnu, saime teada, et valimispettus oli tehniliselt võimalik ja pole võimalik tõestada, et pettust ei olnud.
Mis järelduse peaks ühe demokraatliku riigi juhtkond sellises olukorras tegema? Nii kaua, kui süsteemi usaldusväärsus on kahtluse all, ei tohiks e-valimisi kasutada. Aga kas on lootust, et selline otsus ka tehakse? Nii kaua, kui valitsuses on Reformierakond ja Eesti 200, kes on lõiganud e-valimistest kõige suuremat kasu, siis on tõenäosus väike.
Soovitan kõigil vaadata Riigikogu YouTube’i kanalilt järele korruptsioonivastase erikomisjoni istungeid nii 9. juunil kui ka 16. juunil, kus Anastassia Kovalenko-Kõlvarti eestvedamisel käsitletakse e-valimiste ja m-valimiste teemasid. Muu hulgas näete, kuidas Reformierakonna ja Eesti 200 esindajad püüavad arutelu kompromiteerida, rääkides, kuidas aeg ja koht e-valimiste arutamiseks on vale ja kuidas kohalekutsutud eksperdid pole kompetentsed. Teisisõnu, ebamugav teema püütakse vaiba alla pühkida.
Selle taustal väärib tunnustust vabariigi valimiskomisjoni hiljutine otsus mitte võtta sügisel kasutusele m-valimist, ehkki Reformierakonna koalitsioon tegi eelmise aasta kevadel kõik endast oleneva, et vastavad seadused Riigikogus “läbi koputada”. Valimiskomisjoni otsus oli igati loogiline, sest m-valimised oleks veelgi suurendanud valimiste vastuolu põhiseadusega ja tõstnuks turvariske.
Me ei tohi vaadata kõrvale asjaolust, et Eesti on Euroopas ainus (!) riik, kus on alates 2005. aastast võimalik riiklikel valimistel hääletada internetis. Suuremas osas Euroopa riikidest pole e-hääletust kunagi kasutatud. Tõsi, seda on mingis vormis proovitud või kavandatud Hollandis, Taanis, Iirimaal, Norras, Rumeenias, Saksamaal, Soomes ja Šveitsis, ent kokkuvõttes on loobutud. Põhjus on lihtne – kui süsteem ei ole kaitstud manipuleerimise eest ega ärata ühiskonnas usaldust, ei tohiks seda kasutada. Tuletame meelde, et tänavu märtsis Eestis läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et ligi 40 protsenti inimestest e-valimisi ei usalda.
E-valimiste toetajatel on peamiselt ainult üks argument: nad usaldavad, sest neil puudub usk, et keegi võiks Eestis valimistulemustega manipuleerida. Aga valimised ei tohi olla usuküsimus. Kui tahame jätkata demokraatliku ühiskonnana, siis on e-valimiste usaldusväärsus põhimõttelise tähtsusega küsimus. Praegusel kujul e-valimised süvendavad rahva umbusku valimiste aususesse. On aeg lõigata mädapaise lõhki, et mitte lasta e-tiigril veremürgitusse surra. Kuni ravi käib, paneme e-valimised pausile. Kui kogu ülejäänud maailm saab ilma hakkama, saab ka Eesti.
tsensor tõde puhastab?
E-ehk libavalimiste teemal on pikki pikki arutelusid tehtud aga mingeid tõsiseltvõetavaid seisukohti ei ole avaldatud.Mis on e-kui libavalimiste probleem?Esiteks,nad ei ole seaduslikud sest ei vasta Põhiseaduses sätestatud Valimisseadusele.See.et iga võimulolev punt inimesi teevad riigi-rahvaga mida heaks arvavad onju selge võimu kuritarvitamine.Ega muidugi võimupunt ei saaks rahvaga mängida kui temal ei oleks suurema jõu seljatagust kelledele on oluline ainult,et järgitaks liberaalse liikumise suuniseid.Praktiliseks näiteks on Rumeenias toimunud presidendivalimised…
on lihtne: valimised peavad olema AVALIKUD! Et kõik näeks, kes kelle või mille poolt on olnud.
Siis ei saaks ka petta, sest salastatust pole. Kohe hakataks laulma, et minu hääl läks hoopis sellele ja seda saab veebis kenasti taga ajada. Asjakorraldaja aga tegutsemiskeelu vähemalt 5-ks aastaks.
Aga meil on mingi rahvuslik omapära, et kõik salastavad ja salatsevad, et saaks salaja selja taha pugeda ja siis virutada.
Aga kuidas siis reformierakondlased siis hääli saavad. Nende valetamisi ja vassimisi enam ei usu keegi. Küllap nad mõtlevad veel modagi välja.
Õiged valimised on siiski ja ainult sellised mis on seaduslikud ja Põhiseadusega seadustatud.Need e-libavalimised on võimu kuritarvitamine ja suurim kriminaal kuritegus(Ando Leps, rahvusvaheliste õiguste doktor).Tõesti võiksid valimised olla avalikud kus siis igale kanditaadile on pandud oma valimise kast mis siis peale 1(ühe) päeva valimisperioodi lõppu saavad kõik volitatud isikud igast erakonnast ka need valimissedelid üle lugeda.Takistuseks võib olla see,et siis kõik ei julge oma hääle panekut näidata,ükskõik millisel põhjusel.SEEGA on ikka kõige õigem juba rahvusvaheliselt väljakujunenud valimismudel mis on kirjas ka Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud Valimisseadus.
Küsitavusi tekitab situatsioon,kus poliitikud kas ei tunne EVPõhiseadust vaid ei pea seda miskiks sest käib üks e-libavalimiste üle suur kaagutamine aga mune ei kuskil:)?
Keda OEC esindab?Euroliitu mitte Eesti Vabariiki seega on meie huvides õiguslik nihe paigast ära aga sealsetel tääridel on palgapäevaks kott rahapakkidega ja elu nagu hernel:)
E valimistel ei toimu valija füüsilist tuvastamist See teeb võimalikuks et valib mitte isik vaid tema id kaart ja paroolid