Eesti masinatööstuse ettevõtete juhid prognoosivad, et kasvatavad käibeid poole kiiremini, kui töötajate hulka. Firmajuhid kritiseerivad valitsust, kes nende hinnangul piisavalt julgelt ei otsusta, kirjutab Postimees.
Töötajate arvu pidurdumine viitab automatiseerimisele ja väärtuse loomisel Skandinaaviale lähemale jõudmisele, kuid samal ajal on kordades sagenenud ka kriitika riigi maksu- ja majanduspoliitika suhtes, näitab Eesti Masinatööstuse Liidu värske uuring.
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul on äsja Eesti masinatööstuse ettevõtete juhtide seas läbiviidud uuringust näha kõnekas trend, kus käivete kasvu prognoositakse märksa suuremana kui nähakse vajadust täiendava tööjõu järele.
“Võrreldes mullu sügisel läbiviidud samade küsimustega uuringuga on masinatööstuse ettevõtjate meeleolu järsult muutunud – pessimism on asendunud optimismiga. Juba ligi pooled märkisid, et käive on kasvanud, ja üle 60 protsendi prognoosib uut või jätkuvat käibekasvu järgmise poole aasta jooksul,” tõi Haran välja.
“Samal ajal plaanib töötajate hulka kasvatada üksnes 31 protsenti vastanutest. See on seda märkimisväärsem, et käibekasvuprognoosi taga ei ole juba kokku lepitud ja vastavalt ka mehitatud tellimuste täitmine, vaid uued tellimused – nende kasvu näeb ette lausa 72 protsenti. Seega selgelt on näha, et Eesti masinatööstuse juhtidel on kavas toota ja eksportida lausa poole rohkem, kui võiks värbamisplaanide põhjal arvata. Käive töötaja kohta kasvab, mis saab tähendada vaid seda, et juba on otsused tehtud tegevust aina rohkem automatiseerida, mis loob tugevad eeldused veel laiemaks kasvuks,” nentis Haran.
Ühtlasi paistab Eesti Masinatööstuse Liidu uuringust, et võrreldes sügisega on masinatööstuse ettevõtjate aktiivne kriitika ettevõtluskeskkonna ja ennekõike majanduspoliitika teemal kordades sagenenud.
“Ligi neljakordistunud on üleüldse aktiivselt ja vabas vormis lisatud märkuste hulk, kui küsimuseks olid valdkonna pika perspektiivi arengut takistavad tegurid. Valida sai laialt teadaolevate probleemide vahel nagu välisnõudluse nõrkus, energia hind, hariduse kitsaskohad ja nii edasi. Aga neile veel lisaks toodi välja maksupoliitikat – mitu korda rohkem, kui sügisel. Samuti investeeringutoetuste liiga kõrget lävendit, “eelista eestimaist” suhtumise puudumist hangetel ning arusaamatut riigijuhtimist,” selgitas Haran.
Samuti esines Andri Harani sõnul tööstusettevõtjate vastustes korduvalt ka motiiv, et kui nende välismaistel konkurentidel on riiklik tugi, mis lubab maailmaturul konkureerida soodsama hinnaga, siis Eesti ettevõtjatel mitte.
“Probleem pole riiklikes toetustes, vaid kitsaskohtades olulistes valdkondades nagu haridus, kontrollitud sisseränne või energeetika. Neis kõigis on aga paraku otsuste monopol ja ainuvõim riigi käes. Eesti tööstuspoliitika suund on üldjoontes õige, kuid kindlasti tuleb julgete otsuste ja kohati raskete reformidega tempokalt jätkata,” rõhutas Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht.
BNS
Iga normaalselt mõtlev inimene on valitsuse suhtes kriitiline Valitsuse ülesanne on tagada oma riigis rahva heaolu. Aga see mis meil tehakse tagab rahva vaesumise, majanduse languse ja suure kõike purustava sõjaohu. Ma ei tea mitte midagi mida valitsus õigesti teeks.