Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul süvendavad maksutõusud majanduslikku ebavõrdsust.
Teisipäevast tõusis Eestis käibemaks 24 protsendile ning see tähendab, et igapäevased kaubad ja teenused nagu toit, ravimid, küte ja hügieenitarbed – muutuvad kallimaks.
Keskliit on seisukohal, et maksutõus suurendab survet töötajate toimetulekule ja süvendab majanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas.
“Töötaja rahakott jääb üha õhemaks, samas kui elu muutub kallimaks. Kõige valusamalt tabavad käibe- ja muud maksutõusud just neid, kellel on juba praegu raske. Ma räägin madalapalgalistest töötajatest, üksikvanematest ja puudega inimestest,” ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask. “Paljud neist elavad juba praegu suhtelises vaesuses ning iga uus hinnatõus tähendab neile veelgi suuremat loobumist esmatarbekaupadest.”
Värske Praxise analüüs kinnitab, et maksutõusud ja eelarvekärped vähendavad leibkondade sissetulekuid ning halvendavad eriti just naissoost üksikvanemate ja eakate toimetulekut. “On murettekitav, et Eestis töötab endiselt suur hulk eakaid inimesi, kelle pensionist ei piisa ära elamiseks. See pole väärikas vananemine,” lisas Vask.
Ametiühingute hinnangul peab maksupoliitika olema õiglane ja arvestama inimeste tegelikku toimetulekut. “Maksuvaba tulu peab kasvama vähemalt sama kiiresti kui hinnad. Samuti tuleb tõsta toimetulekutoetust ja teisi sotsiaalseid abimeetmeid, et aidata neid, kes on kõige haavatavamas olukorras,” ütles Vask.
Ametiühingud on üha enam mures ka selle pärast, kuidas viimastel kuudel on tööelu puudutavaid otsuseid tehtud. Töötajate esindajaid pole kaasatud, muudatused on tehtud kiirustades ning sageli ainult tööandjate huvidest lähtudes.
“On tekkinud selge usalduskriis valitsuse ja ametiühingute vahel. Töötajate õigusi ei tohi seada tööandjate soovidest tahapoole,” rõhutas Vask. “Selline lähenemine õõnestab sotsiaalset tasakaalu ja suurendab ühiskonnas pingeid.”
Eriti terav on ametiühingute kriitika riigikogus 11. juunil esimese lugemise läbinud töölepingu seaduse eelnõu osas, mille muudatused vähendavad ametiühingute hinnangul kollektiivlepingute mõju tööaja ja -tasu tingimuste kujundamisel.
“Küsimus on väärtuskäitumises. Kelle hääl loeb – kas ainult tööandjate oma või nende ja töötajate omad võrdselt? Töötajad tuleb otsustesse kaasata algusest peale, vaid nii on võimalik jõuda õiglaste ja tasakaalustatud otsusteni,” rõhutas Vask.
Keskliit kutsub valitsust üles taastama sisuline kolmepoolne sotsiaaldialoog riigi, tööandjate ja ametiühingute vahel. Ainult nii on võimalik kujundada tööpoliitikat, mis arvestab kogu ühiskonna huvidega.
“Inimene ei tohi jääda üksi hinnatõusu ja kasvava maksukoormuse all. Töötajad vajavad teadmist, et riik seisab nende kõrval ja langetab otsuseid, mis aitavad neil ka keerulisel ajal toime tulla,” ütles Vask.
“Õiglane poliitika tähendab kuulamist, kaasamist ja tuge – mitte ainult loosungeid, vaid päriselt toimivaid lahendusi igapäevaeluga hakkama saamiseks maksutõusude ja inflatsiooni tingimustes,” märkis ta.
Meil pole õiglast poliitikat.Ei loe et paljud inimesed vaesuvad peaasi kui selles süüdi olevatel poliitikutel on rahakotid pungil täis. Valitsus ei hooli oma rahvast üldse. Oi kui kerge on raha saada neil kes Riigikogus vajutavad nupule olles nõus seadustega mis teevad halba meie inimestele Paljud ei käigi istungitel küllap on võimalus seda arvuti teel teha-