Vladimir Arhipov, Riigikogu liige
Viimaste aastate inflatsioon ning valitsuse halastamatud maksutõusud on pannud meid tõsiselt muretsema nii isikliku toimetuleku kui ka riigi tuleviku pärast. Ometi ei julge paljud oma rahulolematust väljendada, sest halvemal juhul kleebitakse külge süüdistus vaenulike narratiivide esitamises või paremal juhul lihtsalt vingumises, mis olevat saanud rahvusspordiks neile, kes ei suuda mõista vaid napi 14% elanikkonna kesist toetust omava valitsuse pikka plaani.
Õnneks leidub Eesti inimeste seas neid, kes riskivad tulla välja julgete ettepanekutega, kaasates sellega tuhandeid mõttekaaslasi. Üheks taoliseks majakaks, halveneva elujärje ja eriliste tulevikuväljavaadeteta karmis argiöös, on Jana Guzanova, tarmukas naine, kes algatas toetusallkirjade kogumise toiduainete käibemaksu langetamiseks, milles pole ju tegelikult midagi võimatut, sest enamus Euroopa riike juba kasutab madalama sissetulekuga kodanike toetamiseks taolist praktikat.
Jana Guzanova üleskutsega liitus ligi 100 000 inimest, mis on rahvaalgatuste vaieldamatu rekord. Ühelt poolt kinnitab see, kuivõrd maksutõusud inimestele korda lähevad, teisalt näitab, et aeg, mil valitsuse nurjatused vaikides ära kannatati, hakkab ümber saama ning üha häälekamalt nõutakse, et lisaks välispoliitiliste avaldustega praalimisele, tuleks mõelda tõsiselt, mil viisil parandada inimeste toimetulekut ning kuidas tuua riik välja demograafilisest kriisist.
Hirm kammitseb
Kindlasti oleks üleskutsele lisandunud veel tuhandeid toetusallkirju, ent tuleb tunnistada, et meie riigis on loodud hirmuõhkkond, kus väga paljud kardavad meelsust näidata, peljates sattuda rünnakute ja süüdistuste objektiks. Iga allkirja andja on ju rahvaalgatuse lehel personaalselt näha ja just see paneb kahtlema, kas ikka tasub end valitsuse kriitikaga siduda. Äkki tuleb pahandus, sest küllap juba meeles peetakse, kes seal kõrgete maksude vajalikkuses kahtles.
Peljatakse ka töökoha kaotust, sest pole selge, kuidas Reformierakonda kuuluv ülemus või ettevõtte omanik sinusse peale toetusallkirja ilmsikstulekut suhtub. Nii jäi paljudel petitsioonile allkiri andmata, kuid südames toetab selles väljendatud seisukohti kindlasti enamik kodanikest. Valitsusel tuleb petitsiooniga arvestada ning kui seda ei tehta, tähendab see vaid rahva ja võimulolevate poliitikute vaheliste vastuolude süvenemist.
Jana Guzanova algatatud petitsioonile kogutud rekordiline toetus tuletab meelde veel ühte aegumatut tõde, et tugev on just kokkuhoidev rahvas. Petitsiooni toetasid erinevatest rahvustest inimesed, Eestimaa kodanikud. Ja tõesti pole ju vahet, kas sammule elu normaalsetele rööbastele tagasi toomiseks, annab toetushääle eestlane, venelane, lätlane, poolakas või juut – nad kõik muretsevad oma koduriigi saatuse pärast.
On vana tarkus, et koos ollakse tugevad. Ent just rahva ühtsust reformistlik valitsus kardab ja seepärast kasutataksegi taktikat “jaga ja valitse”, sest erinevaid rahvusgruppe ja muudel alustel moodustunud kogukondi vastandades on lihtsam inimesi ohjata. Sel eesmärgil tullaksegi välja kirikuseadusega, mille president oli sunnitud korduvalt tagasi lükkama, ent mis suutis võimendada vastanduvat poleemikat, juhtides tähelepanu elulistelt probleemidelt kõrvale. Sama osav vastandumisvalem sisaldub ka üldhariduskoolides eesti keelele üleminekus, mille ettevalmistus ja läbiviimine ei kannata kriitikat, ent mis toidab heldelt rahvuslikku vastandumist.
Kui eesti keele tasemeeksami sooritas 859-st õpetajast vaid 51, annab see tunnistust täielikust minnalaskmisest. Nüüd jääb üle valik, kas lubada puuduliku keeleoskusega inimesed eesti keeles tunde andma, kus õpetaja ega õpilased saa aru, millest käib jutt või võtta tööle pedagoogilise hariduseta keelt oskavad, ent aines täielikku võhiklikkust näitavad asendusõpetajad. Igatahes kaotavad selle vastandumisele suunatud operatsiooni käigus nii eestlased kui ka teiste rahvaste esindajad, sest aineõpetuse asemel tegeletakse koolis asendustegevustega. Kui siia lisada veel kava tuua kõigisse ainetundidesse LGBTIQ teema, näeme, et jaga ja valitse plaan töötab täiega.
Hoiame mesilasperena kokku!
Seda enam tuleb meil unustada erimeelsused ja seista ühiselt oma õigustatud nõudmiste eest. Võtkem õppust Jana Guzanova algatatud petitsiooni edust, millele ühiselt, rahvusteüleselt toetust avaldati. Inimlikud väärtused ei alga rahvuslikust kuuluvusest, vaid iseloomust ja tõekspidamistest. Need, kes kõrvtuti tahavad seista selle ilusa maa tuleviku eest, kes on võtnud omaks kohaliku elulaadi, ei ähvarda Eesti tulevikku. Seda teevad praeguse valitsuse elukauged ministrid, poliitilised nõunikud ja arrogantsed ametnikud, kelle jaoks pole oluline mitte Eesti kestmine ning rahva murede lahendamine, vaid enda upitamine ja rasvased hüvitised.
Me suudame Eesti elu taas lootustandvale arengule pöörata, kui vaid oskame mesilasperena kokku hoida, usaldades ja toetades üksteist, mitte laskudes tarbetute rahvuspõhiste sildistamiste ja solvanguteni. Elus leidub väärtusi, mis liidavad, nagu Jana Guzanova oma julge algatusega tõestas. Järgigem teiste riikide tõhusat praktikat ja toogem toiduainete käibemaks alla, nagu soovib rahva enamus.