Tänases kriisiolukorras ei saa oodata, et üksainus kõne kogu praeguseks kujunenud segaduse lahti harutab, sest meil on samaaegselt käimas palju kriise – majanduskriis, demograafiakriis, keeruline julgeolekuolukord ning usalduskriis Toompeal.
Küll aga pakkus president Alar Karis oma Roosiaias peetud taasiseseisvumispäeva kõnes välja kõige esimese eelduse mistahes kriiside lahendamiseks – ühtsus ja ühtekuuluvus, mis olidki kõne läbivaks teemaks. Ja need ei ole tühjad loosungid, vaid ühiskonna toimimise alustalad. President tõi ka piltlikud näited, mismoodi käib teineteise täiendamine. Kui ühel inimesel on pikk redel ja teisel inimesel on mahlapress, siis saavad nad üheskoos korstnad ära puhastada ja õunamahla teha.
Puudub suur narratiiv
Teatud debatt maailmavaadete vahel käibki vaba ühiskonna juurde, sest rahvas koosneb erinevatest inimestest. Aga president rõhutas täiesti õigesti, et omavaheline debatt peab jääma lugupidavaks. Vastasseis seisukohtade ja ideede vahel ei tohi muutuda vastasseisuks inimeste vahel. Nii väikeses ühiskonnas ei saa inimesi valimatult kõrvale heita, sest suurte eesmärkide saavutamiseks ja suurte kriiside ületamiseks vajame piltlikult öeldes kõiki redeleid ning mahlapresse, mis meil olemas on.
Asi ei ole ainult inimestevahelistes pingetes, vaid ka suhetes kodanike ja riigi vahel. Ja siin jäi selgelt kõlama presidendi mõte, et rahvas, kes hakkab iseenda õigusi kitsendama, murendab, mitte ei tugevda oma kodu.
Tõepoolest – kaamerad, superandmebaas ja pidevad katsed vaenukõneseaduse läbisurumiseks on just iseseisvuse kontekstis väga aktuaalsed, sest praegune olukord, kus nii majanduslangust, piiranguid kui ka lausjälgimist õigustatakse alati julgeolekuga, on omane pigem autoritaarsetele riikidele. See viib meid kaugemale demokraatlikest ideaalidest, mille me endale just 34 aastat tagasi võitlesime.
Kõnes olid välja toodud ka konkreetsed näited ja sümbolid, mis Eesti inimesi ühendavad – iseseisvuse taastamine, laulupidu, raamatute lugemine, samuti mälestused sellest, kuidas üheskoos oma pilgud ja sammud lääne poole seadsime. Täna meil puudub uus suur narratiiv, mis viiks meie ühiskonda ja riiki edasi. Suur plaan, mis ei kaotaks aktuaalsust vähemalt järgmised kümme aastat. Me ei hooma alati, et vaidleme kirglikult teeradade üle, mis peaksid lõpuks viima samasse kohta.
Kes moodustavad ühiskonna eliidi?
Aga miks ei pakkunud president välja seda suurt narratiivi? Väga õige, et ei pakkunud, sest selle narratiivi peame välja töötama ühiselt. See ei saa tulla kusagilt kõrgelt ja olla meile peale sunnitud.
Pidu Roosiaias oli kahtlemata kaunis ja taasiseseisvumispäeva vääriliselt väljapeetud, kuid just eriti sellistel hetkedel ei tohi unustada, et Eestis on järjest enam inimesi, kelle argipäev ei ole isegi pidupäevadel rikkalik ja muretu ning selle taga on keerukad teemad, mis seotud toimetuleku kui ka turvatundega laiemalt. Presidendile on lihtne ette heita, et ta kõiki teemasid ükshaaval ei avanud, aga see kõne rõhutas seda, millest tuleks alustada.
President Alar Karis tegi seekord valiku mitte näidata näpuga vigade peale ega käia välja lihtsaid lahendusi, vaid pakkuda meile mõtteainet sellest, mis on tähtis. Roosiaias olid seekord koos väga erinevate elualade inimesed, tavapärasest vähem oli poliitikuid ja rohkem eksperte. Ka see oli osa sõnumist. Ühiskonna eliit ei peaks tähendama klassipõhist määramist, vaid see oleks seotud sellega, kui suure õhinaga iga inimene ühiste sihtide nimel pingutab. Kui me selle kõige peale täna mõtleme, mõistame, et kõne täitis oma eesmärgi.
Meid päästab vaid valitsusvahetus ja tegelemine oma riigi ja rahva heaolu kindlustamisega. Vihavaenu õhutamine võib küll meie julgeolekut mõjutada ja sellel pole mõtet. ilusad sõnad ka ei muuda midagi vaid on vaja tegutseda oma rahva huvides.teiste abistamine on nagu tilk merre ja ei muuda maailmas nidagi.
Kõlvart on väga õiglane ja tark poliitik .. ta sobiks presidendiks, peaministriks või ka linnapeaks. Eestimaa parimal erakonnal on vedanud et neil on selline esimees. Diplomaatiat võiks ka temalt õppida.
Oleks pidanud meenutama ka A.Rüütlit kes kuulutas välja iseseisvuuse js E.Savisaart kes tegi väga palju selleks et saa,ksime iseseisvaks. Rüütel oli parim president ja Savisaar kõigi aegade parim poliitik kellele tehti tohutut ülekohut mis võrdub stalinistlike kuritegudega. Edgar Savisaar oli väga tark, õiglane, aus ja töökas poliitik.
Nojah,nüüdne president naudib ainult temale võimaldatud heolu ja on lihtsalt üks riigi raha kulutaja ja selleks,et seda heaolu nautimist jätkuks,teeb ta kaasa kõik liberite naljad.Temast riigile mingit autoriteeti ei ole on lihtsalt üks naljanumber.Meie Taasiseseisvuse autoriteetsed riigijuhid olid Arnold Rüütel ja Edgar Savisaar.Eriline isiksus oli siiski ja ainult Edgar Savisaar,julge,eesmärgikindel ja sügava aatelisusega Eesti riigi iseseisvuse eest seismisel.Ei saa märkimatta jätta ka iseseisvumise taastamisel olulist rolli täitnud Vaino Väljas jt.Iseseisvuse ja Eesti riigi lammutamist alustas ERSP,hilisem Isamaa mis jätkub siiamaani liberaalsete mingite erakondadega