Eile avalikustatud majandusprognoosid räägivad sellest, mida Keskerakond on rõhutanud juba mitu kuud.
Esiteks sellest, et majandustõusud ei teki iseenesest, vaid ainult ettevõtjate ja tarbijate ühistöös. Jah, Eesti majandus on hetkel jõudnud napilt ülespoole nulli ning kogub ilmselt järgmiseks aastaks veidi hoogugi, aga kuigi valitsus oma prognoosides näitab seda kui edulugu, siis nii SEB kui Swedbank rõhutavad oma hinnangus, et tänavune pisike tõus jäi prognoosidele selgelt alla. Ja see on märk sellest, et majanduse juhtimisel puudub süsteemsus ning turuosalised ei tunne ennast siin keskkonnas hästi.
SEB toobki enda hinnangus välja, et tarbijakindlus püsib juba kolmandat aastat ajaloolises madalpunktis. Ainult osa sellest on põhjustatud välistest teguritest, aga enamik tegureid on siiski põhjustatud otseselt siin toimunud maksutõusudest ja inflatsioonist. Kuigi Eurotsoonis on inflatsioon enamjaolt normaliseerinud, on Eesti erand ning tarbijahinnad kasvasid aasta esimeses pooles keskmiselt umbes 5%. SEB hoiatab, et kui ootus hindade pidevaks kasvuks kinnistub, saab sellest isetäituv ennustus, mis kahandab ostujõudu ja Eesti konkurentsivõimet. See kõik näitab, et Eesti ettevõtjad on tublid, aga me ei saa inimeste optimismi ja leidlikkust jääda kurjasti kasutama. Ja ka seda, et maksudega tõmblemine, mida meiegi korduvalt kritiseerinud oleme, ei lase ettevõtjatel ja eraisikutel plaane teha.
Swedbank rõhutab, et jaemüügi mahukasv on küll hoogustunud, kuid see ei ole laiapõhjaline ning väheneb just toidukaupade müügimaht. Samas hinnangus tuuakse ühtlasi välja, et nii sel kui ka järgmisel aastal on suurim mõju inflatsioonile just toiduainehindade kasvul. Ka Swedbanki kaardimaksete statistika viitab aasta esimesel poolel eratarbimise vähenemisele. Samuti toob Swedbank välja autode müügimahu languse. Keskerakond on võidelnud nii automaksu vastu kui ka toiduainete käibemaksu langetamise eest ning põhjused selleks on ka ekspertide hinnangutest selgelt näha. Toiduainete müügimahu langus ei näita, et inimesed oleksid lugupeetud rahandusministri kiidetud tervislikul dieedil, vaid vastupidi – inimesed ei saa endale enam esmavajalikku lubada või ostavad vähemtervislikku ja odavamat toitu. Samuti sõidetakse aina vanemate ja katkisemate autodega lagunevatel teedel.
Praegune valitsus ei saa jätkuvalt aru, et maksud ei ole riigi tuluallikas, mida saab tabelis suvaliselt ümber muuta, et eelarveauke lappida. Maksud on eelkõige majanduse reguleerimise instrument ja igal muudatusel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Kütuseaktsiisid, automaks ja käibemaksutõus jõuavad kõik lõpuks ka toiduhindadesse ning inimeste kahanev suutlikkus endale toitu lubada on mitte ainult märk meie ühiskonna hetkeolukorrast, vaid mõjutab kogu majanduskeskkonda ka tulevikuks.
Täna tuleb kõige kiiremas korras toiduainete hinnad alla tuua ning kõige kiirem moodus selleks on toiduainete käibemaksu langetamine.