Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei edastanud Eesti Energia täielikku nimekirja siseringi inimestest ehk nendest isikutest, kellel oli olemas salainfo, et valitsus soovib Enefit Greeni enda omandisse tagasi osta.
“Komisjonile saadeti hoopis palju lühem nimekiri, kus polnud sees neid isikuid, kes seda siseinfot enda kasuks ära kasutasid ja kellele on tänaseks esitatud kriminaalkahtlustus. Seejuures ei lubatud dokumenti ka avalikkusele esitada,” ütles Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Eesti Energia püüab väita, et see küsimus ei kuulu korruptsioonivastase erikomisjoni pädevusse. Selle kohta kirjutati komisjonile lausa neljaleheküljeline analüüs. Tekib küsimus, mis ajast saab riigiettevõtte ette kirjutada Riigikogu komisjonile ülesandeid ning seda, mida saadikud tohivad ja mida ei tohi komisjonis uurida. Ja miks oli soov seda infot varjata ning miks Eesti Energia ei edastanud komisjonile tõeseid andmeid?”
Anastassia Kovalenko-Kõlvart meenutas, et ta tõstatas Enefit Greeniga seotud probleemi nii erikomisjonis kui ka infotunnis juba aprillis, paludes rahandusminister Jürgen Ligil sellele suuremat tähelepanu pöörata.
“Soovisin nimekirja siseinfot omavatest inimestest, kuid millegi pärast ka rahandusminister oli selle osas väga kriitiline. Nii ministri kui Eesti Energia hinnangul tegeleb komisjon valede teemadega. Eesti Energia viitas ka Rahandusministeeriumi seisukohale erikomisjoni istungil, et kuna nendel polnud huvi saada siseringi inimeste infot, siis sellest tulenevalt ei pea nad seda infot ka komisjonile edastama. Ehk loogika on selles, et kui Jürgen Ligi juhitav Rahandusministeerium ei teosta järelevalvet, siis ärgu erikomisjon seda ka teostagu. Sellega teadlikult takistati erikomisjonil teatud tehingute uurimist.”
“Reaalsus on aga kujunenud selliseks, et minu poolt tõstatatud teemat menetleb juba prokuratuur ning konkreetsetele isikutele on esitatud ka kriminaalkahtlustus,” lisas Keskerakonna saadik. “Tegemist on oluliselt laiema probleemiga, kui riigiettevõtetest, asutustest või ministeeriumitest siseinfo lekib ja keegi teenib selle pealt tulu. Eriti kui see võib potentsiaalselt tekitada kahju Eesti inimeste rahakotile. On kahetsusväärne, et ka rahandusminister pole piisava tõsidusega antud kaasusesse suhtunud ega näe suuremaid ohte.”