Tervisekassa skandaal algas ligi 150 000 maksvatest suvepäevadest ning avalikkusele selgus järjest uusi ja uusi priiskamiskohti. Aga need kahvatuvad Tallinna praeguse linnajuhtimise kõrval, kus miljonid lendavad siia-sinna ja küsimus pole liigses luksuses, nagu tervisekassa puhul, vaid selles, miks niisuguseid kulutusi üldse vaja teha on. Ja keegi ei vastuta!
Otseselt linnapea vastutus
Paldiski maantee äärde Mustjõe lasteaeda kavandades järgis Ossinovski juhitav linnavalitsus oma juba neile tavaks saanud praktikat, kus eksperte ei kuulata ning otsused tehakse rutakalt ja omaenese tarkusest. Kuigi oli juba ammu teada, et nõukaaegse prügila pinnas ei pruugi olla lasteaia rajamiseks piisavalt puhas ja sellele vihjasid ka esialgsed uuringud, ei raatsinud otsustajad ära oodata, millal saabuvad lõplikud tulemused. Ehitusleping lasteaia rajamiseks sõlmiti ära enne, kui tulemused olid käes, sealjuures ehitushankesse isegi ei kirjutatud sisse tõenäolist pinnase puhastamise tööd ja riigihanke korral ei saa sellist tööd ka tagantjärele lisada.
Ja tulemus? Ehitusleping tuli katkestada ja ehitusfirmale maksta ligi miljon eurot leppetrahvi. Tallinna maksumaksjalt võeti terve miljon ja see ei läinud isegi mitte luksuse ega glamuuri peale, vaid täiesti tühja kohta – trahviks linnajuhtide hoolimatuse ja mõtlematuse eest.
Linnapea Ossinovski reageeris olukorrale talle omasel viisil – teisi süüdistades. Alles see oli, kus kõik linnavalitsuse ühised käkid lükati kaasa kõige esimesena varisenud abilinnapeaga Pärtel-Peeter Perega. Samamoodi läks ka nüüd. «Vastavad personalialased otsused on juba tehtud,» vihjab otseselt, et ka see kobarkäkk lükati poliitilise vastutuse asemel ametnike kraesse.
Aga siiski peaks üldsus siinkohal teadma, et uute lasteaedade rajamine ei ole midagi sellist, mida ametnikud kusagil isekeskis otsustavad. Sellised otsused tehakse Tallinnas kõrgeimal poliitilisel tasemel ja sealt tasemelt neid ka juhitakse. Ametnikud viivad seda poliitilist tahet üksnes ellu.
Katseprojektina puitmoodulitest toodetud lasteaed pidi olema sotside linnavalitsusele tugev imagoloogiline samm ja on üpris selge, et surve projektiga kiirustada tuli soovist valimiste ajaks sellega maksimaalselt kaugele jõuda.
Kui aga linnapea tõepoolest raiub, et tema ei teadnud sellest lasteaiast midagi ja selle projektiga kokku ei puutunud, siis kerkivad uued ja veelgi ebamugavamad küsimused – kui linnapea selliseid asju ei juhi, siis kes linna õigupoolest juhib, kas keegi üldse hoomab siin nüüdseks tervikpilti ja mida linnapea oma kuupalga eest täpsemalt teeb? Kas hariduse ja linnavara eest vastutavad abilinnapead ka ei süvenenud või varjasid linnapea eest infot?
Ossinovskile meeldib olla linnapea siis, kui saab linte läbi lõigata, puid istutada ja kõnesid pidada, aga mitte siis, kui tuleb meeskonda juhtida ja vastutada. Kui tervisekassa skandaali valguses pidin sotsiaalminister Karmen Jollerile juba meelde tuletama, et ministri roll ei ole lihtsalt istuda kõrgel ja vaadelda, mis tema valdkonnas toimub, ning probleemide korral neid lihtsalt meedias hukka mõista, siis täpselt sama käib ka linnapea kohta. Linnapea kuupalk on sotside valitsemise ajal tõusnud aga üle 9600 euro ja selle palga eest oodatakse meerilt nii juhtimist kui ka vastutust, alles siis tulevad esindusfunktsioonid. Miljonieurone prohmakas näitab ilmselgelt, et vähemalt ühega kahest peamisest tööülesandest pole praegune linnapea hakkama saanud. Aga tegelikult mitte kummagagi.
Ja see pole ju ainus koht, kus sotside valitsemine on tallinlasele üüratult kalliks läinud ja rahva raha on valimatult tuulde loobitud.
Miljoneid ei loeta
Linnapea soovis enne valimisi koos Tallinna lastega puid istutades pilte teha. Siin me ei räägi pisikestest istikutest, vaid juba suureks kasvatatud puudest, mis pildi peal efektsemad välja näevad. Selle egotripi eelarve oli aga umbes kolm miljonit. Enne valimisi suvalistesse kohtadesse paisatud ja arusaamatult kallid pingid – üle miljoni. Ma ei hakka isegi rääkima sellest, kuidas kõlava loosungiga koondati ametnikke ja nüüd nende tehtud tööd erafirmadest sisse ostetakse.
Ei maksa ka unustada, kuidas seesama endi sõnul efektiivne linnavalitsus alustas oma tegevust täiesti tarbetu kaheksanda abilinnapeakoha loomisega, poliitmutrite massilisest suunamisega linnaametite nõukogudesse ja sotsidest linnajuhtide laste erakooli hoone ostuplaaniga, mis praeguseks on ellu viidud. Ja ega seegi enam üllata, et majanduslikes raskustes erakooli asutaja kandideerib pärast seda sotside ridades oktoobrikuistel valimistel.
Kuigi sotsid kordavad loosungina, et nad on teinud linnajuhtimise läbipaistvamaks ja efektiivsemaks, siis see ongi vaid tühi loosung. Piisab, kui vaadata Tallinna võlakoormat, mis seni püsis mõistlikul 34 protsendi tasemel ja uue võimuliidu vastu võetud eelarves lendas käesolevaks aastaks hoobilt 40 protsendi peale! Kõige argise pealt justkui koonerdatakse – prügikastidest ja elanike kaasamisest kuni pensionäride abipakkideni välja –, aga võlga võetakse hoopis juurde! Täit valimistsüklit sellist võimuliitu Tallinna eelarve vastu ei peaks!
Tallinnas on viimase pooleteise aastaga toimunud veelgi arulagedam laristamine kui tervisekassas. Kui Tallinna linnapea peaks lugu endast ja linnaelanikest, astuks ta tagasi, mitte ei koormaks linnaelanikke uute ja uute miljonivõlgadega ning ebaõnnestumistega. Aga sellist riigimehelikkust sealt oodata ei ole, isegi kui isegi tema oma võimuliit on ta hüljanud ja laseb tal sisulist vähemusvalitsust pidada. Ossinovski küünejälgede parandamine sel soojal toolil nõuab tema järeltulijatelt päris pikka ja tõsist tööd.