Riigikogu vanematekogus arutatud plaan riigikogulaste õiguste piiramiseks sõja- või eriolukorras on põhiseadusega vastuolus ning sisaldab ohtlikku knihvi riigikogu (vähemuse) tasalülitamiseks veel enne eriolukorra väljakuulutamist, hindab vandeadvokaat Allar Jõks Postimehe veergudel.
Eelmisel reedel üldsuse ette jõudnud riigikogu juhatuse, eeskätt esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) esitletud niinimetatud tsiviilkriisi seaduse eelnõu kavandis hindab Jõks ohtlikemaks plaani anda koalitsiooni kontrollitavale riigikogu juhatusele kätte sellised võimuhoovad, milliseid kasutatakse totalitaarriikides.
«Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal on põhiõigustesse sekkumiseks ja riigikogu toimimise suhtes võimalik ette näha erisusi,» möönis Jõks. «Riigikogu juhatuse poolt esitatud kavandist nähtub aga, et mitmeid erakordselt intensiivseid riiveid võiks kohaldada ka enne erakorralise seisukorra väljakuulutamist.»
Ta viitab eelnõu kavandi punktile, mille järgi riigikogu juhatus võiks riigikogu liikmele Eestist lahkumise keelu kehtestada alates erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemisest, mitte eriolukorra reaalsest väljakuulutamisest. «See võib aga viia halvimates unenägudes riigikogu, või tema vähemuse tasalülitamiseni,» hindab Jõks.
Ohtlikuks hindab ta ka eelnõu kavandis sisalduvat võimalust, et riigikogu liikme suhtes võib valitsus tema nõusolekuta rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid, mis takistavad tema riigikogu liikme ülesannete täitmist.
«Selline õiguslik lahendus riivaks erakordselt intensiivselt riigikogu liikme immuniteeti ehk põhiseaduse paragrahv 76, mille kohaselt riigikogu liige on puutumatu,» hindab Jõks, viidates erandina vaid kriminaalvastutusele võtmise võimalusele. «Riigikohus on selgitanud, et riigikogu liikme puutumatuse eesmärk on tagada seadusandliku võimu toimimine ja kaitsta seda teiste võimuharude sobimatu sekkumise eest ja kaitsta parlamendivähemust. Riigikogu saadiku immuniteet peab kaitsma teda täitevvõimu esindajate meelevaldse allutamise eest riikliku sunni abinõudele, mis võivad oluliselt häirida rahvaesindaja ülesannete täitmist.»
Jõks viitab, et riigikogu juhatuse kavandatav muudatus läheb vastuollu ka riigikohtu seisukohaga, et mida piiravam riiklik sund on, seda nõudlikum peab olema vastava abinõu kohaldamise eel- ja/või järelkontroll.
«Kavand ei näe ette eel- ja/või järelkontrolli ega tingimusi, sealhulgas kes, millal, milliste asjaolude esinemisel ja milliseid riikliku järelevalve abinõusid võib riigikogu liikmete suhtes rakendada,» tähendab Jõks.
Jõks hindab kirjeldatud meetmeid põhiseadusevastasteks. Ta viitab, et möödunud nädalal toonitas ka õiguskantsler Ülle Madise riigikogu ees esinedes vajadust hoida ohutõrjel kinni rangetest põhiseadusraamidest. «Soovitan kõigil veelkord mõttega see ettekanne läbi lugeda, et ei korduks numbrimärkide tuvastamise, täitmisregistri kasutamise ja «mõttepolitsei» loomisega kaasnenud vead,» hoiatab Jõks.
Hussar ei leidnud esmaspäeval mahti kommenteerimiseks, miks ta põhiseadusega vastuolus olevale eelnõu kavandile riigikogu vanematekogult toetust nõutas.