Koalitsioonierakondade toetus on langenud rekordmadalale tasemele, samal ajal troonivad esikolmikus suure edumaaga opositsiooni kuuluvad Isamaa, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,9 protsenti, Keskerakonda 20 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11,7 protsendiga, Reformierakond 11,5 protsendiga, Parempoolsed 5,9 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 2,3 protsenti. Sotsiaaldemokraatlik erakond ning Reformierakond vahetasid reitingutabelis taas kohad, kuid kahe erakonna toetus on hetkel praktiliselt võrdne.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 13,8 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 77,2 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole Norstati küsitlustes varem nii madal olnud.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul on toetustabeli tipus olev Isamaa oma nelja nädala keskmist toetusnumbrit käesoleval nädalal mõnevõrra kasvatanud, kuid pole võimalik praegu eristada, kas on tegemist ühekordse kõikumisega või kestvama liikumisega. “Mis on aga märgatav, on see, et viimase kuu jooksul on erakonna toetus märkimisväärselt kasvanud naissoost valijate hulgas,” märkis Mölder.
Teise kohal jätkab Keskerakond, kelle toetus ei ole võrreldes eelmise nädalaga muutund. “Erakonna kasvutrend on sellega vähemalt hetkeks peatunud, kuid ei ole võimalik järeldada, kui püsiv või ajutine see peatumine on. Keskerakond on teinud selge vahe sisse EKRE-ga, kelle nelja nädala keskmine toetus on praegu 16,6 protsenti,” ütles Mölder.
Neljandal ja viiendal kohal on sisuliselt võrdse toetuse tasemega sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. “Sotsiaaldemokraadid on oma viima aja toetuse languse praeguseks selgelt peatanud ning Reformierakonna toetus püsib stabiilselt sellel tasemel, kuhu ta suvekuudel pärast ebaõnnestunud võimumanööverdusi kukkus. Ei ole märke, et erakond hakkaks oma madalseisust välja tulema,” ütles Mölder.
Valimiskünnise kohal jätkavad samuti stabiilselt Parempoolsed. “On näha, et Reformierakonna ja Parempoolsete hiljutised saatused on olnud seotud – ühe toetuse langusega paralleelselt on toimunud teise toetuse kerkimine ja stabiliseerumine valimiskünnise kohale,” ütles Mölder.
Kuna ka Eesti 200 toetus püsib stabiilselt madalseisus, on kahe valitsuserakonna toetus käesoleval nädalal kokku vaid 13,8 protsenti, mis on uus negatiivne rekord. “Nii madal pole ei selle ega ilmselt ka ühegi teise valitsuse toetus taasiseseisvunud Eesti ajaloos olnud,” lisas Mölder.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa uues parlamendikoosseisus 33 kohta, Keskerakond 22 kohta, EKRE 18 kohta, sotsiaaldemokraadid 12 kohta, Reformierakond 11 kohta ning Parempoolsed viis kohta. Praegustel valitsuserakondadel oleks hetke riigikogu enamuse asemel 11 kohta ning opositsioonierakondadel 90 kohta,” märkis Mölder.