Valitsusel on tekkinud visioon, mis kisub Eesti tulevikku kummalises suunas: alles arutati Eestisse välisriikide vangide toomist, nüüd aga hakatakse soodustama kasiinofirmade tulekut.
Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud esitasid riigikogule eelnõu, mis alandaks maksu kaughasartmängudele. Eesmärgiks on luua Eestisse maksuparadiis kasiinodele üle maailma. Eelnõu autorid ei oska küll prognoosida, kui palju selline langetamine võiks maksulaekumist mõjutada, sest nagu juba valitsuse maksuideede puhul kahjuks tavaks saanud, on tegemata mõjuhinnangud. Muu maailma praktika aga ei anna alust eeldada, et hasartmängumaksu suurusel oleks oluline mõju veebikasiinodele oma lipuriiki muuta. Eriti arvestades, et kaughasartmängude maksu puhul on Eestis viimase paari aasta jooksul toimunud samasugune tsirkus ja tõmblemine nagu maksupoliitikas üldiselt. Kõigepealt tõsteti 5% pealt 6% peale, seejärel kavatseti tõsta 7%-ni alates 2026. aasta algusest, aga nüüd planeeritakse poole protsendi kaupa hoopis langetada kuni aastani 2029.
Olen küll korduvalt rääkinud, et Eestil on vaja uut suurt narratiivi, mille poole ühiselt püüelda, aga mulle tundub, et on olemas ka väärikamaid võimalusi kui valitsuse ehitatav Euroopa vangla- ja kasiinokeskuse kuvand. Aga tegelikult on üsna tõenäoline, et selle eelnõu ainukeseks mõjuks jääbki hasartmängumaksu laekumise vähenemine ja mingit tulu riigieelarvesse siit ei tule.
Praegu on meil Eestis oluliselt kriitilisemaid valdkondi kui hasartmängud. Meie tähelepanu peab täna olema suunatud hoopis sellele, et säilitada maksutõusude ja kriiside all kannatav kodumaine toidutootmine ja põllumajandus. Meie prioriteediks peab olema inimeste toimetulek, sest täna on kasvamas nende inimeste hulk, kes ei saa endale lubada igapäevast toitu. Ligi 100 000 inimest palus oma nime all langetada toiduainete käibemaksu, kuid järgmise aasta riigieelarvest joonistub selgelt välja, et valitsus kavatseb seda ignoreerida ning inimeste toimetulekusse panustama ei hakka.
Mida me uuest riigieelarvest välja saame lugeda? Näiteks seda, et nn maksuküüru kaotamine läheb maksma üle poole miljardi euro, mis jõuab eelkõige suurema sissetulekuga inimesteni. Ja seda kingitust tehakse olukorras, kus võetakse teise käega laenu selleks, et katta tegevuskulusid, näiteks tõsta palkasid. See tähendab aga seda, et inimestele tehakse nende enda raha eest küünilist valimiskampaaniat. Inimestele pudistatakse tagasi kaduvväike osa sellest, mis on viimase kahe aasta jooksul kõigi maksutõusudega ära võetud.
Laenu võib võtta investeeringuteks või kiirete kaitsevajaduste rahuldamiseks, aga jooksvate kulude katmise puhul laenurahaga on oodata, et inimesi ootavad nende tänaste otsuste tõttu uued maksutõusud.
Maksuküüru kaotamise asemel peaksime selle poole miljardi eest hoopis tühistama automaksu ning langetama toiduainete käibemaksu. Automaksu laekumiseks planeeritakse tänavu 236 miljonit eurot, mis tegelikkuses võib osutuda langenud automüügi tõttu oluliselt väiksemaks. Toidu käibemaksu langetamine poole võrra aga läheks maksma umbes 250 miljonit. Igakuised esmavajadused ja automüük toimiksid mõlemad aga ühtlasi majanduse mootorina ja elavdaksid seisakut, mis peakski tegelikult olema maksupoliitika üks olulisi eesmärke.
Selle asemel aga oleme jõudnud taaskord sarnasesse olukorda nagu enne 2023. aasta riigikogu valimisi, kus algul tehti tühjade lubaduste ja laenurahaga näiliselt kingitusi ning pärast valimisi lükati rahva kaela maksutõusud ja uued maksud.
Valitsusel puudub strateegiline majanduslik plaan ja terviknägemus. Maksualaste tõmblemistega ei juhita majandust ega rahandust, vaid proovitakse jooksvalt parandada juba tehtud valeotsuste tulemusena tekkinud puudujääke. See ei ole jätkusuutlik ning Eesti kuvandiks ei tohi saada vangla- või kasiinokeskus.
EL ongi vangla. Ehitatakse raudset eesriiet oma ( liba ) väärtustega.- rahvale ajuloputus jne. Mõttetu teema !!!