Mihhail Kõlvart: Lastekaitse ei ole eksperimenteerimise koht

Liivakast lastele. Foto KRISTJAN TEEDEMA/SCANPIX

Praeguste linnajuhtide eksperimendid Tallinna sotsiaalsüsteemis on kõige tõsisem ja ajamahukam teema, mida tuleb pärast valimisi parandama hakata.

See võimukoalitsioon on loonud sotsiaalsüsteemi, eelkõige lastekaitsesse, sellise juhtimiskultuuri, kus nii spetsialiste kui ka lõpuks abivajajaid koheldakse nagu lahtreid Exceli tabelis, mida saab meelevaldselt siia-sinna pilduda. Kogu senitoiminud süsteem lammutati laiali ning selle käigus ei kaasatud oma ala praktikuid. Nendega ei suheldud, neid isegi ei informeeritud. Lihtsalt ühel hetkel pandi nad fakti ette, et nüüd käib see töö uutmoodi. Ja see uus süsteem on tõepoolest elukauge ning seda mitte ainult ametniku, vaid eelkõige abivajaja jaoks. Kui varem oli elanikul oma linnaosas üks lapse heaolu spetsialist, kes teda toetas, siis nüüd solgutatakse inimest alguses ühe ametniku juurde, kes teeb eelhindamise, ning seejärel kuhugi tsentraalsesse meeskonda, kus temaga hakkab tegelema juba järgmine, juhtumikorraldaja.

Kui mõni ekspert julgeb parimate kavatsustega juhtida tähelepanu reformi kitsaskohtadele, saab ta teistele hoiatuseks distsiplinaarmenetluse või vallandatakse. Inimesi, kes peavad ise oma igapäevatööd tehes leidma jaksu ja energiat olla toeks kümnetele peredele, hoitakse juba üle aasta hirmu all ja stressiseisundis. Ja selle all kannatab lõpuks abivajaja. Kannatavad lapsed.

Meil on lastekaitsjaid, kes on suutnud seda tööd teha üle kümne ja üle kahekümne aasta. Ja ainult pooleteise aastaga on loodud olukord, kus nad lihtsalt enam ei jaksa ja lähevad ära. Lastekaitses on seis täna väga kriitiline. Õhtuleht kirjutab, et lahkunud on peaaegu 30 lastekaitsjat. Ma pean kahjuks täpsustama, et praeguseks on see juba üle 30. Lastekaitsjaid oli meie linnavalitsuse ajal üldse kokku veidi üle 70. Ehk siis praegu me ei räägi enam mitte igast kolmandast lastekaitsjast, kes on lahkunud, vaid peaaegu pooltest! Me ei saa neid inimesi enam lihtsalt tagasi, sest nende järele on nõudlus üle kogu riigi. Lastekaitsjaid oli raske leida juba varem, aga täna pole enam küsimus ainult töö raskuses, vaid praegu me peame hakkama taastama usaldust kogu sotsiaalsüsteemis. Nii spetsialistide kui ka lõpuks abivajajate silmis.

Minu palve nii linnaelanikele kui ka allesjäänud spetsialistidele – palun pidage veel vastu! Kui me tuleme linnavalitsusse tagasi, siis sotsiaalsüsteemi taastamine on meie kõige esimene prioriteet. Me taastame hooliva tööõhkkonna ja asjatundliku töökorralduse nii abivajajate kui ka spetsialistide jaoks. Aga me teeme seda mitte kabinetivaikuses omaenese tarkusest, vaid teiega arutades, teid päriselt kaasates.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.