Statistikaameti poolt teisipäeval avaldatud septembri tarbijahinnaindeksi muutus aastases võrdluses oli 5,2 protsenti ning see on kindlasti Euroopa Liidu üks kõrgemaid hinnatõuse, oma osa selles on välisteguritel, näiteks toiduainete hinnad kasvasid 7,7 protsenti, ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
“Me oleme sõltuvuses välismaistes toiduhindadest, sest ei suuda täna ennast kodumaise toidutootmisega ära varustada. Kuises võrdluses hinnad isegi langesid ja selle taga oli autokütuste hinnalangus pea 12 protsenti. Konkurents tänasel autokütuste turul on väga karm ja aeg näitab, kuidas meie kütusefirmad sellega toime tulevad. Ma ei ole kindel, kas tarbija bensiini ostes lähtub printsiibist “eelista eestimaist”, peaasjalikult vaadatakse ikka hinda,” tõdes Eamets.
“Üldist hinnatõusu veab lisaks hindade tõus teenuste sektoris, näiteks tervishoiuteenuste hinnad kasvasid aastases võrdluses 11 protsenti. Selle taga on visiiditasude ja voodikohatasude tõusud kevadel. Teenuste sektori eripära on tööjõukulude suur osakaal ja seetõttu palgatõus muutub seal kiiresti hinnatõusuks. Ehk – kui juuksuri palk tõuseb, siis kajastub see koheselt ka juuste värvimise hinnas. Samamoodi mõjutavad arstide ja medõdede palgatõusud tervishoiuteenuste hinda. Tööstuses ja näiteks energeetikas on tööjõu kulude osakaal ettevõtte kogukuludes väiksem ja palgakasvu mõju lõpphindadele ka väiksem. Mõju on küll väiksem, aga mitte olematu,” rääkis Eamets.