Poolteist nädalat enne valimisi on käivitunud ulatuslik kampaania, milles inimesi hirmutatakse Keskerakonnaga. Seda oli ka oodata, aga praegu ei ole enam tegemist tavapärase maailmavaatelise debatiga, mida mõned osapooled kallutada püüaksid, vaid see aktsioon on võtnud seekord eriti küünilise vormi. Kui isegi meediauudistesse jõuavad väljendid nagu “mäss” ja “kultuurisõda,” et sildistada seeläbi nii Keskerakonda kui ka Keskerakonna valijaid, siis sellega mitte ainult ei püüta mõjutada valimistulemusi, vaid selle käigus tekitatakse ka hirmu ja vastuolusid Eesti inimeste vahel.
Tegelikult on Keskerakonna toetus tõusnud viimase aasta jooksul järjepidevalt kõigi elanikerühmade hulgas – mitte ainult eakad, vaid ka noored. Nii eestikeelsed kui ka muukeelsed valijad. Kõik, kes on tundnud riigi- ja nüüd ka Talllinna juhtimises puudust kompetentsist ja inimlikkusest.
Reformierakonna ja sotside veetud võimuliidud ei ole saanud hakkama ei riigi ega ka Tallinna juhtimisega ning otsivad võimalusi sellegipoolest võimul püsida.
Ajalugu on näidanud, et kõik läbikukkunud režiimid üritavad oma võimu säilitada just hirmutamise ja sisevaenlaste ehitamise kaudu, sest sisulisi lahendusi neil pakkuda ei ole. Sisevaenlase kuju annab aga võimaluse esitleda ennast päästjana. Ka täna ei ole praegusel Tallinna linnavalitsust juhtivatel sotsidel muud suurt plaani ette näidata kui et ehitada Tallinnast Kopenhaagen ning moodustada suur koalitsioon üksnes selleks, et “päästa” tallinased Keskerakonnast. Kuigi tegelikkuses vajavad inimesed täna päästmist just praeguse linnavõimu enda põhjustatud arvukate probleemide käest. Sama püüab Reformierakond riigi tasemel.
Seega on sotside ja Reformierakonna motiivid selged. Arusaamatuks jääb ainult see, miks Isamaa ja Parempoolsed üheskoos seda mängu nendega kaasa mängivad ning lasevad ennast juba enne valimiste algust vastuvaidlematult selle suure koalitsiooni liikmena näidata. Tuletame meelde, et vaid veidi üle kahe aasta tagasi Riigikogu valimiste eel toimus samasugune kampaania. Tookord hirmutati inimesi ühtmoodi nii Isamaa, EKRE kui ka Keskerakonnaga.
Kahjuks tookord see taktika viis sihile, Reformierakond võitis valimised ning koos sotside ja Eesti200ga viidi ellu poliitikat, mille all kannatavad inimesed tänini. Aga kas tõesti eeldatakse, et inimesed lasevad end lõputult samade võtetega lollitada ja seda veel Tallinnas, kus kogemused sotside juhtimisel tekitatud korralagedusega on kiired ja värsked? Kui riigi tasemel õnnestub tõesti heade kommunikatsioonitrikkide abil lükata vastutus oma ebaõnnestumiste eest kas eelmistele valitsustele või hoopis rahvusvahelistele suhetele või neljale aastaajale, siis linnas on asi väga konkreetne. Elanikel on reaalajas võimalik kogeda, kelle juhtimisel lkommunaalmajandus ja sotsiaalsüsteem toimivad ning kelle ajal mitte. Ja just see on põhjus, miks Keskerakonda tagasi oodatakse ja miks meil on ka vastutus tagasi linna juhtima tulla.
See aga ei takista praegusi linnajuhte ikkagi üritamast tuttava kampaaniaga valimistulemusi mõjutamast. Kas selle kampaania vastu ei ole rohtu? On küll ja see on iga valija kätes. Tulge valima! Näidake, et te ei lase ennast valedega hirmutada ega eksitada.