Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eestvedamisel toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Miks toit on kallis?” arutelul tõdeti, et kallis toit mõjutab nii Eesti perede igapäevast toimetulekut kui ka Eesti majandust laiemalt.
Rahvaalgatuse raames ligi 100 000 allkirja kogunud Jana Guzanova ütles, et üha enam kallinev toidukorv ei ole pelgalt kontrolli alt väljunud majandusnäitaja, vaid hoop meie igapäevasele toidulauale, inimväärikusele ja tervisele. “Viimase aja toidu hinnad ei luba paljudel inimestel endale kindlustada igapäevaselt tervislikku kõhutäit. Piisav toidu olemasolu ja selle kättesaadavus on otseselt seotud inimväärikuse tagamisega. Toiduained kuuluvad iga inimese esmavajaduste hulka ning nende kättesaadavuse piiramine kõrge maksukoormusega tähendab otseselt inimväärsete elutingimuste riivet.”
Jana Guzanova tõi välja, et viimase paari kuu jooksul on ainuüksi Tallinnas ukse sulgenud viis keskmisest tuntumat toiduettevõtet. “Paljud restoraniomanikud on täheldanud ka üleüldist tarbimisharjumuste muutumist oma klientide puhul, kes veel restorani külastada jaksavad – keskmine arve on kõvasti madalam, sest paljud käigud võetakse jagamiseks. Restoranikülastus ei paista olevat enam iganädalane kultuuri- ja seltskonnaelamus sõpradega, vaid restorane külastatakse ainult suurema sündmuse puhul. Justkui peaks midagi väga erilist juhtuma, et inimene endale restoranikülastust lubaks,” rääkis Jana Guzanova.
Majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul jõudis Eesti juba möödunud aastal Euroopa Liidu kaheksa kõige kallima toiduga riigi hulka. “Oleme toidu kalliduse poolest möödunud Rootsist, Iirimaast ja Prantsusmaast ning jagame Euroopa keskmisest umbes 14,5% kõrgema hinnataseme juures Maltaga neljandat-viiendat kohta Luksemburgi, Taani ja Austria järel,” võrdles Heido Vitsur. “Toidu kallinemine oli tähtis tegur, mille tõttu Eesti majanduses kasvas tööjõukulu viimase viie aasta jooksul 2,4 korda rohkem kui eurotsoonis keskmiselt ning mille tõttu vähenes meie ettevõtjate konkurentsivõime nii sise- kui ka välisturul.”
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats märkis, et 2019. aasta lõpust 2025. aasta augustini on toidu hinnad kasvanud Eestis 57 protsenti – euroala keskmine on 33 protsenti. “See on Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsuse otsuste tulemus,” täpsustas Lauri Laats. “Mitmed Euroopa riigid kavandavad toiduainete käibemaksu langetamist ja muid muudatusi maksusüsteemis, et parandada inimeste toimetulekut. Paraku ei ole me vastavasisulisi otsuseid kuulnud Eesti valitsuselt. Vastupidi – Reformierakond tegutseb selle nimel, et teha tulumaksureformiga rahaline kingitus jõukatele.”