Manuela Pihlap: Kui ahistajal on mõjukad sõbrad, ei julge ohver end kaitsta

Manuela Pihlap

Haridusvaldkonda juhtiv minister, kes nimetab õpilasele seksuaalse alatooniga sõnumeid saatnud õpetajat oma sõbraks, peaks tagasi astuma.

Millise sõnumi annab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ühiskonnale, kui ta kohtub õpetaja Madis Somelariga, kes saatis õpilasele seksuaalse sisuga sõnumeid? Sisuliselt legitimeerib minister sellise käitumise ja teeb Somelari taas „parketikõlbulikuks“.

Veelgi häirivam on see, et minister ütleb avalikult: „Ta on minu sõber.“ Esiteks, seal ei kohtunud lihtsalt Madis ja Kristina, seal kohtusid minister ja tõsise rikkumise toime pannud õpetaja. Selline väljaütlemine kannab ühiskonnale ohtlikku sõnumit – et sõprus ja mõjuvõim kaaluvad üles eetika, vastutuse ja ohvrite tunde turvalisusest. Teiseks, kui jätamegi kogu küsimuse isiklikule tasandile, siis mõnikord tuleb ka sõpradele öelda: siit läheb piir. Kõigil meil võib olla sõpru, kellega sõprus mõjuvatel põhjustel lõppeb.

Jah, kahtlemata on Madis Somelar võimekas, energiline ja laia silmaringiga inimene. Iga võimeka inimese lahkumine Eesti koolist on suur kaotus. Kuid paraku on tal ka isikuomadused, mis muudavad ta haridusvaldkonnas sobimatuks, sest tema tegevus kahjustab turvalist koolikeskkonda.

Ahistamisjuhtumite puhul kardavad ohvrid sageli abi otsida, sest nad pelgavad, et neid ei usuta. Seda eriti siis, kui ahistaja on kõrgel positsioonil või omab mõjukaid sõpru. Veelgi enam – kättemaksuhirm ja avaliku häbistamise kartus hoiavad paljusid vaikimas. Nii jäävadki paljud juhtumid avalikustamata ja õiglus saavutamata. Antud juhtumi puhul paistabki korduvat see sama muster.

Kuna vähemalt 16aastasega seksuaalse alatooniga vestluse pidamine pole Eestis karistatav, siis otsustas politsei menetluse algatamise asemel lihtsalt Somelari tööandjat teavitada. Tallinna Reaalkool käitus otsustavalt, lõpetades õpetajaga töösuhte kohe pärast sobimatute sõnumite saatmise ilmsikstulekut. See oli selge ja põhimõtteline tegu, mis andis ühiskonnale ühemõttelise sõnumi, et selline käitumine pole koolis ega õpetajaametis lubatav.

Kahjuks on kõik hilisemad sammud seda sõnumit õõnestanud. Kui mõjukate sõprade toel on võimalik kiiresti taastada töökoht haridusasutuses ja ühiskondlik positsioon, saadab see ohvritele selge märgi, et süsteem kaitseb mitte kannatanut, vaid tegijat.

Esmalt ulatas Somelarile abikäe Hendrik Agur, võttes ta tööle kutsehariduskeskuse kvaliteedi- ja arendusjuhina. Nüüd leiab minister, et on „oluline“ kohtuda oma sõbraga, süüa pitsat ja arutada eesti keele muresid. Selle žesti tegelik sõnum pole aga keelepoliitika – see on võimu ja mõju demonstratsioon. See ütleb, et kui sul on õiged sõbrad, võid oma teo tagajärgedest peaaegu puhtalt välja tulla.

Selline käitumine ei toeta ohvreid ega tugevda õpetajaameti mainet. See õõnestab usaldust haridussüsteemi, mille tuum peaks olema turvalisus, väärikus ja vastutus.

Minister, kes seda mustrit kinnistab, ei saa olla usaldusväärne haridusvaldkonna juht.

Sümbolid loevad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.