Reitingud: koalitsioonierakondade toetus tegi uue negatiivse rekordi

Kohalike omavalitsuste valimiste järgselt tegi koalitsioonierakondade toetus erakondade reitingutabelis uue negatiivse rekordi.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab koalitsioonierakondi vaid 13,1 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 79,3 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes varem nii madal olnud.

Reitingutabeli liider on Isamaa, keda toetab 28,5 protsenti vastajatest. Teisel kohal on Keskerakond 21,4 protsendiga ja kolmas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 17,3 protsendiga. Liidripositsiooni hoidva Isamaa toetus tõusis nädalaga ühe protsendipunkti ja teisel kohal oleva Keskerakonna toetus 1,2 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 12,1 protsendiga, Reformierakond 11 protsendiga, Parempoolsed 5,2 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 2,1 protsenti. Nädalaga ühe protsendipunkti võrra toetust kaotanud Reformierakond kordab reitingu negatiivset rekordit.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul näitavad käesoleva nädala reitingud valijate eelistusi riigikogu valimistel olukorras, kus kohalikel valimistel on hääled antud, kokku loetud ja tulemused valijatele teada. “Seega peegeldavad need reitingud valijate reaktsiooni valimistulemusele. Nii mõnegi erakonna toetused on just viimasel nädalal teinud märgatava liikumise,” ütles Mölder.

Toetustabeli tipus jätkab Isamaa, kelle reiting on võrreldes eelmise nädalaga mõnevõrra kosunud. Muutus on nähtav, aga mitte väga suur. “Natuke enam kasvanud on Keskerakonna toetus, kelle nelja nädala keskmine reiting on praegu 21,4 protsenti ning kelle viimase nädala reiting eraldivõetuna oli 23,7 protsenti. Viimase ligikaudu aasta jooksul pole ükski teine erakond Isamaale nii lähedal olnud,” ütles Mölder.

Tema sõnul on näha, et nii Keskerakonna kui ka Isamaa üleriigilistele toetusnumbritele on kohalikud valimised mõjunud hästi. “Selgemat kasvu näeme just Keskerakonna puhul, kelle toetus oli tõusulainel juba enne valimispäeva ning kelle toetusnumbrid on olnud küll mõne väikese pausiga, aga siiski kiiremas kasvutrendis juba alates suve algusest. Enne jaanipäeva oli erakonna toetus veel 16 protsenti. Kusjuures kõik see kasv on tulnud eestikeelsete valijate hulgast, kellest hetkel 11,3 protsenti toetab Keskerakonda. Vaikselt aga järjepidevalt on Keskerakond taastamas oma positsiooni suur-erakonnana, kelle siiski üheks peamiseks nõrkuseks on toetuse väga selge nii etniline kui ka geograafiline kontsentratsioon,” ütles Mölder. 

Kolmandal kohal on näha EKRE-t, kelle reiting on võrreldes eelmiste nädalate märkimisväärse tõusuga langenud ning on 17,3 protsenti. Viimase nädala tulemus eraldivõetuna on 13,4 protsenti. “Seega on EKRE oodatust mõnevõrra nõrgem tulemus kohalikel valimistel peegeldumas ka üleriigilistes reitingutes pärast valimisi,” ütles Mölder.

Neljandal kohal olevate sotsiaaldemokraatide toetus on võrreldes eelmise nädalaga murdosa protsendipunkti kasvanud ehk sisuliselt püsinud muutumatu. “Kuna Reformierakonna reiting on aga võrreldes eelmise nädalaga protsendipunkti võrra langenud, on vahe neljanda ja viienda koha vahel kasvanud taas arvestatavaks,” ütles Mölder.

Kuuendal kohal on Mölderi sõnul näha Parempoolseid, kelle toetusnumbrid on juba mõnda aega olnud kahanemas ning kes on seega vaikselt taaskord lähenemas valimiskünnise piirile.

“Kuna Reformierakond võttis kohalikel valimistel sisse kaotuse, mis peegeldus ka nende riigikogu valimiste reitingus, ja kuna Eesti 200 toetusnumbrid püsivad ülimadalad, on valitsuserakondade koondtoetus käesoleval nädalal püstitanud järjekordse negatiivse rekordi. Hetkel toetab valitsuserakondi 13,1 protsenti erakondliku eelistusega valijatest. Kogu valijaskonnas on see arv 9,4 protsenti,” ütles Mölder.

Kohalike valimiste lähenedes oli Mölderi sõnul erakondade toetusküsitlustes näha ka eelistuseta valijate osakaalu märkimisväärset langemist, mis tähendab seda, et kohalikud valimised muutsid ka osad inimesed riigikogu valimiste kontekstis mittevalijatest valijateks. Absoluutarvudes said sellest trendist toetajaid juurde kõik suuremad erakonnad peale Reformierakonna, Parempoolsete ja Eesti 200,” lisas Mölder.

BNS