Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman kutsub kõiki erakondi üles enda seisukohti jagama avalikult, avaldades sealjuures erakonna vastused küsimustele, mille oli neile esitanud Keskerakond.
Solman saatis eelmisel nädalal kõigile Tallinna volikokku pääsenud erakondadele küsimused Tallinna elu puudutavates tuumikteemades.
„Meie eesmärk küsimuste esitamisel oli teha seda avatult ja läbipaistvalt, et lisaks poliitilistele jõududele saaks ka avalikkus ülevaate erakondade positsioonidest tuumküsimustes. Sellest lähtuvalt avalikustame enda vastused Keskerakonna küsimustele ja kutsume kõiki volikogus esindatud erakondi enda seisukohti jagama avalikult, et tagada maksimaalne läbipaistvus kogu võimaliku koalitsiooni moodustamise protsessis,“ sõnas Solman.
Keskerakonna küsimustele transpordikorralduse kohta vastates märkis Isamaa, et riiklikul tasandil tehtud maksutõusud ja sellest põhjustatud majandusolukorra halvenemine on tekitanud olukorra, kus Isamaa ei pea hetkel mõistlikuks Tallinna elanikele omaosaluse kehtestamist ühistranspordis. “Kuna Tallinnas on Euroopa üks uuemaid veeremeid, ei ole alust väidetel, et omaosaluse puudumine oleks takistanud Tallinna ühistransporti vajalikus mahus investeerimast,” märkis Isamaa.
Isamaa erakond vaatab Tallinna liikuvust tervikuna. “On palju kohti, kus saab liikuvust paremaks muuta samaaegselt kõikidele liiklejagruppidele. Sellest lähtuvalt ei toeta me muudatusi, mis teevad olukorra mõnele konkreetsele liiklejagrupile oluliselt halvemaks. Avatud meelega toetame ekspertide poolt soovitatud projektimuudatusi, mis teevad liikuvust Tallinnas tervikuna paremaks – seda ka veeremiliigi osas,” jätkas Isamaa.
Trammiprojektide osas toob Isamaa välja riski, et kuna on plaanis kasutada Euroopa Liidu vahendeid, mille tähtaeg on 2029. aasta lõpus, siis see tingib äärmiselt kitsa ajaraami trammiprojektide õnnestunud teostamiseks. “Kristiine tagasipöördekoha osas toetame ekspertide poolt soovitatud parimat insener-tehnilist lahendust, mis ei piiraks teisi liiklejagruppe,” lisas Isamaa.
Ristmike läbilaskvuse suurendamiseks toetab Isamaa mitmetasandilisi lahendusi, mis sobituvad Tallinna linnaruumi. Südalinna lähistel või Nõmme Keskuse alal tähendab see eeskätt ühele liiklejagrupile maa-alust liikumiskoridori. Isamaa eelistus on suurendada ristmike läbilaskvust läbi motoriseeritud transpordi maa alla viimise.
“Ühtlasi soovime, et Tallinna väikese ringtee projekt edasi läheks. Peame võimalikuks etapiviisilist edasiliikumist. See projekt kahtlemata vähendaks survet Tallinna tänavatele ning säästaks elanike ajakulu,” märkis Isamaa.
Pelguranna trammi osas on Isamaa valmis kaaluma alternatiivseid trassivalikuid, kuid eesmärk on jõuda tulemuseni selliselt, et suudaks projekti ellu viia Euroopa Liidu rahaliste vahendite toel.
“Tallinna transpordiameti poolt tehtud liikuvusuuring näitab, et Kolde puiestee tagasipöörde puhul oleks trammil rohkem kasutajaid tänu lähedalasuvatele haridusasutustele. Samuti oleks projekti maksumus ligikaudu 7 miljonit eurot väiksem ning see lahendus häiriks Puhangu tänava elanikke vähem. Kuna Puhangu tänava all on palju kommunaaltrasse, siis tõenäoliselt oleks ka ehitus kiirem,” märkis Isamaa.
Kiirusepiirangute osas vastas Isamaa, et need peavad lähtuma konkreetse piirkonna vajadustest. “Lausalist piirkiiruste alandamist Isamaa ei toeta. Liikluse sujuvuse tagamiseks tuleb tekitada rohkem nn rohelisi laineid ning suurematel magistraalidel võimalusel suurendada piirkiiruseid. Näeme, et mitmed senised kiiruspiirangud – näiteks Kaarli pst 30km/h – on kehtestatud pigem ideoloogilistel kaalutlustel. Kiiruspiirangud peavad lähtuma tänava asukohast ja seisukorrast ning tagama liiklejate ohutuse,” kinnitas Isamaa.
Tallinna rattastrateegia osas märkis Isamaa esmalt, et see käsitleb aastaid 2018-2027. “Linn on rattastrateegia vastuvõtmise perioodiga võrreldes muutunud. Tehtud on muudatusi nii planeeringutes kui ühistranspordis. Kuna rattastrateegia periood hakkab lõppema, siis tuleb alustada uue väljatöötamisega. Isamaa leiab, et see strateegia ei peaks enam keskenduma kitsalt jalgratastele. Ei tohi ära unustada jalakäijaid ja teisi kergliiklejaid,” jätkas Isamaa.
“Arvestades viimastel aastatel aina enam kasutust leidvate kergliikurite renditeenusega, peaks strateegia nägema ette ka neile pikaajalised arengusuunad. Üks oluline punkt, mida soovime strateegia puhul läbi analüüsida, on kergliikurite peamiste liikumiskoridoride ettenägemine kõrvaltänavatel. See muudatus strateegias eraldaks paremini liiklejagrupid üksteisest, vähendades häiringuid kõigi liiklejate jaoks. Magistraaltänavatel saaksime tagada kiire liikluse motoriseeritud transpordile ning kõrvaltänavatel kergliiklejate ohutuse, rohkem rohelust ning vähem müra,” kinnitas Isamaa.
Tallinna haiglat puudutavate küsimuste peale märkis Isamaa, et see on suuremahuline objekt, mida projekteeritakse ligikaudu järgmised 2,5 aastat. 2024. aastal pidasid linn ja riik uue meditsiinilinnaku finantseerimise teemal läbirääkimisi. Linna poolt sai pakutud ka võimalik rahastamismudel, mis hõlmaks nii riigi kui linna rahalist panust, kuid arvestaks ka linnale kuuluvate haiglate laenuvõimet. Rahastamismudeli osas kokkulepet ei saavutatud ning protsess paraku venis, kuid 2024. aasta detsembris kiitis valitsus heaks „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040“, milles on välja toodud ka uue meditsiinilinnaku rajamine.
“Linnaku projekteerimise perioodil tuleb saavutada riigiga selge kokkulepe investeeringu elluviimiseks. See peab hõlmama võimalikku riigieelarvelist panust, võimalusel tuleb kaasata ka Euroopa Liidu vahendeid ning lisaks tuleb näha ette vahendid ka linna eelarves,” leiab Isamaa.
Juhul, kui seda kokkulepet ei saavutata, tuleb Isamaa hinnangul kaaluda alternatiivseid lahendusi ning asuda kaasajastama olemasolevate haiglate taristut. “Linna poolt on vastavad kalkulatsioonid tehtud. Niiöelda taristuinvesteeringute alternatiivkulu ulatub ligikaudu 700 miljoni euroni. Rõhutame, et lisaks taristuküsimustele tuleb jätkata linnale kuuluvate haiglate konsolideerimise protsessi. AS-ile Tallinna Haigla on valitud uus juht. Uue juhatuse ülesanne on linna tervishoiuasutuste ühendamine terviklikuks organisatsiooniks. Esimeses järjekorras ootab ees haiglate tugiteenuste ning seejärel juriidiliste isikute ühendamine,” märkis Isamaa.
Lastekaitsest rääkides tõdes Isamaa, et ümberkorraldused selles vallas on ajendatud mitmetest probleemidest, millele juhtis 2017. aastal tähelepanu KPMG analüüs Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade lastekaitse töökorraldusest ning linna sisekontroll oma raportis „Lastekaitsetöö korraldus Tallinna linnas“ 2021. aastal. Murekohad ei puuduta ainult Tallinna linna, vaid lastekaitse korraldust üleriiklikult. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Sotsiaalkindlustusameti erinevates järelevalvetes.
“Tänasel päeval on keeruline selgitada, miks varasemad linnavalitsused probleemkohti lahendama ei asunud, sest vajakajäämiste tõttu kannatasid enim just lapsed ja lastega pered,” märkis Isamaa. “Selleks, et tagada lapse- ja perekesksem õigeaegne tugi peredele valmistati ette ümberkorraldused Tallinna lastekaitses, mis jõustusid käesoleva aasta maikuus. Reformi ettevalmistamisse ja elluviimisse kaasati nii lapse heaolu spetsialiste kui valdkonna asjatundjaid. Tänaseks on Lastekaitse reformist möödunud ligikaudu pool aastat ning süsteemis töötab rohkem lastekaitse valdkonna töötajaid kui enne reformi. Lisaks on loodud tsentraalne kvaliteedikontroll ning lapse heaolu spetsialistidele täiendav juriidiline tugi. Eesmärk on pakkuda lastele ja peredele õigeaegset kvaliteetset tuge ja teenust. Selge on see, et töötajate rahuolu ja tagasisidet tuleb pidevalt arvestada, et tagada reformi edukas lõpuleviimine.”
Spordi- ja vabaajarajatiste kavandamise osas kinnitas Isamaa, et lõpule tuleb viia Tallinna Lauluväljaku detailplaneering eesmärgiga arendada ja laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi. “Linnaosade jaoks olulistest projektides tuleb ellu viia Sõle spordikeskuse laiendus ning Pirita velodroomi rekonstrueerimine. Lisaks veel tuleb Pikaliiva 69 kvartali planeeringu raames rajada multifunktsionaalne sporditaristu ning kontserdisaal. Peame oluliseks ka avalike uisuväljakute rajamist Haaberstisse ja Kristiinesse,” leiab Isamaa.
Erakonna hinnangul tuleb igasse linnaossa tuleb rajada tänapäevase taristu ja tehnoloogiliste lahendustega katusega vabaõhulava ning samuti tuleb jätkata perepesade rajamisega igasse linnaossa. Lisaks uutele spordirajatistele soovime pakkuda ka rohkem välispordi võimalusi tallinlastele. See hõlmaks uute välijõusaalide, aga ka vaba aja veetmise võimaluste loomist, näiteks lauatennise, pallimängude jms jaoks, rohealadele liikumisradade loomist koos seda toetava taristuga.
Ka toetab Isamaa olümpiastandardile vastava ujula rajamist Tallinnasse.
Isamaa ei toeta mõtet, et linn kohustab eraarendajaid andma mingi hulga kortereid linna üüripindadeks.”Linn peab looma sobilikud tingimused, mitte sekkuma intensiivselt kinnisvaraturule. Eluasemete kättesaadavuse parandamiseks tuleb teha koostööd erasektoriga ning kõrvaldada ebamõistlikud bürokraatlikud takistused. Oluliseks peame uue Tallinna planeeringute registri loomist, mis peaks lihtsustama otsustusprotsesse ja nende läbipaistvust turuosalistele,” kinnitas Isamaa.
Linna osakaalu elamuturul tasuks Isamaa hinnangul vähendada. 2Üle tuleb vaadata linna ebamõistlikult kulukad rendilepingud eesmärgiga anda need omakorda rendile munitsipaalüüripindadena. Tänane olukord näitab, et linnal on mitusada tühja munitsipaalkorterit. Seega on tegelik vajadus munitsipaalelupinna järele väiksem kui linnale kuuluvate korterite arv. Elamute ehitamise asemel maksumaksja raha eest tuleb kaaluda eluasemelaenu käendust noortele peredele ning tõhusamaid toetusmeetmeid abivajajatele, et nad saaksid hankida eluaseme eraturult,” märkis Isamaa.
Küsimusele, kas Tallinnas tuleks kaotada lasteaia kohatasu, andis Isamaa võrdlemisi üldise vastuse. “Tallinn võttis 2020. aasta haridusstrateegiaga eesmärgi kaasajastada kogu lasteaiavõrk 2030. aastaks, mil rakenduvad uued nõuded haridusasutustele. Paraku ei vasta ligi kaks kolmandikku hoonetest peagi rakenduvatele nõuetele, mis tähendab, et linna esmane prioriteet peab olema suuremahuline lasteaedade renoveerimisprogramm,” märkis Isamaa.
“Oluline on, et suudaksime tagada kodulähedased ja taskukohased lasteaiakohad kõigis linnaosades. Näeme, et Tallinnas on jätkuvalt sõimekohtade puudus ning Kesklinna, Põhja-Tallinna, Haabersti ja Pirita linnaosades on vaja suurendada ka lasteaiakohtade arvu. Rohkem arvestamist ja toetamist vajavad ka need pered, kus laps lasteaias ei käi,” jätkas erakond.
“Isamaa nägemus on, et perede turvatunnet ja sündimust tuleb mõjutada mitme tegevuse kaudu. Kodulähedane lasteaed, majanduskasvule orienteeritud majanduspoliitika, inflatsiooni vähendamine ning eriilmelised toetusmeetmed on üliolulised. Lisaks tuleb käsitleda laste ja perede temaatikat valdkondadeüleselt, mistõttu sai Linnavalitsuselt heakskiidu Tallinna lastega perede kontseptsioon,” märkis Isamaa.
Eestikeelse õppe vallas kinnitas Isamaa, et toetab eestikeelsele õppele üleminekut ning meetmeid, mis kehtestati praeguse linnavalitsuse poolt. “Õpetajate keeleoskuse nõue jõustus 1. augustil 2024. Vene keeles töötavatel õpetejatel oli B2-taseme saavutamiseks üleminekuaeg 1. augustini 2025. Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate keelenõue on C1, neile üleminekuaega ei antud. See tähendab, et koolides ei tohiks olla praegu ühtegi õpetajat, kelle keeleoskus ei vasta vähemalt B2-tasemele. Haridusameti ülesanne on jälgida, et neid nõudeid järgitaks. Õpetajate värbamisel tuleb tagada, et eesti keele oskuse nõue on täidetud, kuid järeleandmisi ei tohiks teha ka õpetaja erialase ettevalmistuse osas,” märkis Isamaa.
Üleminekukoolides vajavad õpetajad metoodikaalast täienduskoolitust, et tagada kaasaegsete õppemeetodite kasutamine, aktiivõpe, rühmatööd jms, et soodustada õpilaste suhtlemist eesti keeles. Koolid peaksid hoolitsema selle eest, et lisaks eesti keelele kui teadmiste edastamise ja omandamise vahendile saaks eesti keelest ka suhtlusvahend. See tähendab ennekõike seda, et koolidel tuleb rohkem tähelepanu pöörata eestikeelse õppekeskkonna arendamisele. Eesti keel peab jõudma klassiruumist kaugemale, jätkas Isamaa.
“Tallinna linna poolt läbiviidud seire tulemusel on haridusametil ülevaade koolidest, kus üleminek on osutunud vaevalisemaks. Leiame, et probleemsemates üleminekukoolides tuleb suurendada järelevalvet ja tuge. Koostöös koolijuhtidega tuleb tagada vajalikud sammud, mis tähendab ka seda, et koolijuhid peavad Haridusametile edastama töötajate täiendkoolituste kalendri koos konkreetsete tähtaegadega, mis näitab kuidas ja milliste koolituste toel tagatakse õpetajate vaimne tugi ning kompetentsi kasv vastavalt tegelikele vajadustele. Oluline on panustada täiendavalt õpetajate ja abiõpetajate palkamisse, et tagada eestikeelsele õppele ülemineku edukus. See eeldab nii eraldi värbamiskampaaniaid, keele- ja erialanõuete täitmise tagamist kui ka konkurentsivõimelist palgataset,” leiab Isamaa.
Isamaa kinnitusel on nad pakkunud lahendusena suurendada abiõpetajate hulka 4. klassides. “Lisaks tuleb kaaluda võimalusi, kuidas pakkuda keeleõpet ka õpilaste vanematele, mis toetab eestikeelsele õppele üleminekut. Haridusamet peab pidevalt monitoorima olukorda Tallinna koolides ning koostöös kooli juhtkonna ja kooliperega tagama vajalikud tingimused õppetöö sujuvaks ja tulemuslikuks korraldamiseks,” märkis Isamaa.
Erakonna kinnitusel on oluline jätkuvalt eristada niiöelda üleminekukoole ja eestikeelse õppega koole. et mitte kahjustada eesti emakeelega laste hariduse kvaliteeti. Eesmärgiks peab olema tagada kõigis koolides kvaliteetne haridus kõigile õpilastele. Klassid ja rühmad tuleks komplekteerida nii, et neis õpiks võimalikult sarnase eesti keele tasemega õpilased. “Selleks tuleb klassid ja lasteaiarühmad moodustada iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades, võttes muu hulgas arvesse ka lapse eesti keele oskuse taset. Erinev keeleoskuse tase raskendab õppe tulemuslikku läbiviimist. Eesti emakeelega lapsel peab olema õigus kohale klassis või lasteaiarühmas, kus on valdavalt eesti emakeelega lapsed,” märkis Isamaa.
Ühtlasi kinnitas Isamaa et automaks ja registreerimistasu tuleb riigi tasemel tühistada.