Hoolimata aasta alguse alkoholiaktsiisi tõusust on 2025. aasta esimese kaheksa kuuga laekunud riigieelarvesse viis miljonit eurot vähem aktsiisitulu kui mullu samal ajal, märgib Eesti Õlletootjate Liit, lisades, et negatiivse trendina on märgata, et drastiliselt on vähenenud turistide ostud põhjapiiril.
2025. aasta esimese kaheksa kuu andmete põhjal on aktsiisilaekumised olnud 5 miljoni euro võrra väiksemad kui eelmisel aastal samal perioodil. Õlleaktsiisi on riigieelarvesse laekunud 1,4 miljoni euro võrra vähem. Ainsana näitab kasvu veiniaktsiisi laekumine.
Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuhi Peeter Võrgu sõnul on aktsiisilaekumiste vähenemise põhjused käibemaksutõus ja aasta alguse viieprotsendiline aktsiisitõus. “Viimaste maksutõusude järel näeme selgelt, et riigile laekuv maksutulu kahaneb, sest põhjapiiril on märgatavalt vähenenud Soome turistide ostud,” ütles Võrk.
Tema sõnul kinnitavad seda ka viimaste aastate müüginumbrid, mis näitavad järjepidevat langustrendi just põhjapiiril. “Eesti Õlletootjate Liidu liikmete müük põhjapiiril on selle aasta esimese 10 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud 30 protsenti. Tegemist on otsese turistide poolt tehtavate kaasaostude drastilise vähenemisega,” märkis Võrk.
Võrgu kinnitusel on selline suundumus olnud märgatav juba pikemat aega. “Soome tervise ja heaolu instituudi andmetel tõi 2024. aastal alkoholi reisilt kaasa 36 protsenti soomlastest, aasta varem 40 protsenti. Ostude vähenemise taga on Soome müügipiirangute leevenemine, eelmisel aastal jõustunud õlleaktsiisi langetamine ja alkoholi hinnatõus Eestis.“
Sama trend peegeldub ka üldises turismipildis. Statistikaameti andmetel peatus Eesti majutusasutustes tänavu augustis üheksa protsenti vähem Soome turiste kui aasta varem samal ajal, mis märkis juba neljandat järjestikust languskuud. Ekspertide hinnangul on selle taga eelkõige Eesti kõrge hinnatase. “Kui varem oli Eesti soomlaste jaoks taskukohane sihtkoht, siis nüüd on hinnavahe kahe riigi vahel märgatavalt vähenenud ning siin puhkamine ja ostlemine on muutunud vähem atraktiivsemaks,” tõi Võrk välja.
Aktsiisitulusid mõjutavad ka eestlaste kaasaostud välismaalt. Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud alkoholituru analüüsist nähtub, et möödunud aastal kasvas välismaalt ostetud alkoholi kogumaht peaaegu poole võrra ehk 42,1 protsenti. Sarnane muster on jätkunud ka sel aastal, mistõttu saab öelda, et aktsiisitõusud on hakanud oma eesmärgile vastu töötama,“ lisas Võrk
Ta nendib, et planeeritav 10-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus järgmisest aastast süvendab langust põhjapiiril veelgi ning motiveerib inimesi välismaalt alkoholi kaasa ostma ja koju varuma.
Võrgu hinnangul suurendab liigkiire aktsiisitõus piirikaubanduse riski ka lõunapiiril. „Kuigi Läti valitsus kavandab järgmiseks aastaks aktsiisitõusu, siis on vahe kahe riigi vahel endiselt märkimisväärne, sest aktsiiside baastase on erinev ning iga tõus suurendab absoluutset lõhet. Eesti aktsiis püsib Balti riikide kõrgeimana ning prognoositavalt saab aktsiisimäärade vahe olema Lätiga 2027. aastaks ligi 45 protsendini. Need arengud mõjutavad otseselt nii riigieelarve laekumisi, turismi kui ka ettevõtluskeskkonna kindlust, seades surve alla kohalike tootjate konkurentsivõime,” rõhutas Võrk.