Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul näitab neljapäeval avaldatud vaesuse statistika, et pensionäride elu on läinud natuke kergemaks, lastega perede elu raskemaks.
Kui enne koroonat ehk aastal 2019 oli 65 ja vanemate inimeste suhteline vaesus 77 protsenti, siis 2024 oli see 62 protsenti. Lapsega üksikvanemate puhul oli vastav näitaja 2018. aastal 27 protsenti ning 2024. aastal 37 protsenti. “Natuke on kasvanud kõikide lastega perekondade suhteline vaesus. Suhtelisest vaesusest räägime siis, kui pere sissetulek võimaldab tarbida vähem kui 60 protsenti keskmise pere tarbimisest. Keskmise alla mõeldakse mediaan sissetulekuid,” ütles Eamets.
Tema sõnul on sarnane olukord ka absoluutse vaesuse puhul, kus lastega perede puhul oli koroona eelne vaesuse määr 2,3 protsenti ning 2024 aastal 3,4 protsenti. “Kui suhtelises vaesus on võimalik veel kuidagi toime tulla, siis absoluutne vaesus tähendab, et inimeste sissetulek on alla arvestuslikku elatusmiinimumi ehk siis 346 eurot inimese kohta. Sellise sissetulekuga ei ole võimalik ära elada,” ütles Eamets.
Tema sõnul on pensionide indekseerimine taganud selle, et eakate toimetulek on ajas paranenud. Lastetoetuste puhul paraku ei ole toetuste kasv (mõnel juhul ka langetamine) käinud kaasas elukalliduse tõusuga.
BNS
Raha läheb mujale mitte meie rahvale kuhu ta peaks minema. Aga kui seda nii palju on et jätkub mujalesiis see on nagu tilk merre ja ei aita kedagi. Ei ole meil kerge üksiku pensionäri elu. Maksud tuleb maksta. rohtusid osta jne.Valitsus on valitud selleks et hoolitseda oma rahva heaolu eest aga meie valitsus pole sellest aru saanud.