Euroopa Kohtu otsus tugevdab Euroopa sotsiaalmudelit, mille kohaselt miinimumpalk peab võimaldama inimväärset elu ning kollektiivläbirääkimised hõlmama enamikku töötajatest.
Eestil on nüüd kohustus koostada sisuline tegevuskava kollektiivlepingutega kaetuse tõstmiseks. Tegemist pole enam mitte poliitilise valikuvõimalusega, vaid EL-i õigusest tuleneva kohustusega.
Taani vaidlustas direktiivi Euroopa Kohtus, väites, et miinimumpalga suurus on iga riigi enda otsustada. Kohus leidis aga, et direktiiv ei kohusta riike mitte konkreetset miinimumpalka kehtestama, vaid loob ühtse raamistiku, kuidas töötajate sissetulekuid tõsta ja nende sotsiaalset kaitset parandada.
Kolme aasta eest vastu võetud direktiiv seab eesmärgiks, et miinimumpalk peaks olema vähemalt 50 protsendini keskmisest töötasust või 60 protsenti mediaanpalgast, ning kollektiivlepingutega kaetud töötajate osa tuleb suurendada vähemalt 80 protsendini. Kollektiivlepingud sõlmitakse tööandjate ja ametiühingute vahel.
Kuigi kohus eemaldas direktiivist miinimumpalga hindamise kriteeriumeid määrava tehnilise sätte, jäid jõusse põhimõtted, mis seovad miinimumpalga inimväärse elatustasemega. Need jäävad riikidele orientiiriks õiglasema palgataseme määramisel.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask rõhutas, et teisipäevane otsus kinnitab Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika tuuma: “Inimväärsele palgale on õigus igal töötajal ning Euroopa Kohtu otsus näitab, et piisava miinimumpalga direktiiv on ehitatud kindlale vundamendile ja Eesti peab liikuma edasi eesmärgi poole, et miinimumpalk jõuaks 2023.aastal kolmepoolselt – tööandjate, riigi ja Ametiühingute Keskliidu vahel, sõlmitud hea tahte leppe kohaselt vähemalt 50 protsendini keskmisest palgast. Töötajad vajavad nii reaalset palgatõusu kui kollektiivlepingutega tagatavat kindlustunnet.”
EL-i piisava miinimumpalga direktiiv paneb riikidele kohustuse edendada ametiühingute ja tööandjate vahelist sotsiaaldialoogi. Eestis on kollektiivlepingutega kaetus väiksem kui 80 protsenti, mis tähendab, et riigil on kohustus luua tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Septembri lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud tegevuskava keskendub aga tehnilistele küsimustele nagu andmekogu uuendus või näiteks gümnasistide teavitamine. Tegevuskava ei sisalda praktilisi tegevusi, mis toetaks tööandjaid ja ametiühinguid kollektiivlepingute sõlmimisel.
Ametiühingute Keskliidu hinnangul tuleb koostada uus, kollektiivläbirääkimisi reaalselt toetav tegevuskava.
Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu järgmine kohtumine, et arutada 2026. aasta miinimumpalga suurust, toimub 24.novembril Tallinnas Ametiühingute majas. Läbirääkimistel tuginetakse 2023. aastal kolmepoolselt – riigi, tööandjate ja Ametiühingute Keskliidu vahel sõlmitud hea tahte leppele. Praegune valitsus eesotsas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga on hea tahte leppest taganenud.
Sel aastal on Eestis töötajale täistööajaga töötamise eest makstav miinimumpalk 886 eurot kuus.
BNS