Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati koostöös valminud erakondade toetusküsitlus näitab kolm nädalat pärast kohalikke valimisi suures pildis stabiilset seisu ehk koalitsioonikõnelused Keskerakonnaga pole Isamaa toetust vähendanud.
Isamaa on esikohal 29,5 protsendiga, järgnevad Keskerakond 22,1 protsendiga, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 15 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 12,9 protsendiga, Reformierakond 10,6 protsendiga, Parempoolsed 6,1 protsendiga ja Eesti 200, kelle toetus on 1,7 protsenti. Valitsusparteide koondtoetus on jätkuvalt erakordselt madal – 12,3 protsenti.
Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder hindab, et kohalike valimiste tulemus on praeguseks suures osas reitingutesse nii-öelda ära settinud ja vähemalt see aspekt parteide toetust suures plaanis enam ei mõjuta. «Ma ei näe Isamaal või Keskerakonnal enam suuremat tõusupotentsiaali ja teisest otsast võib öelda, et ka Reformierakond on oma põranda leidnud, millest allapoole vajumist ei paista,» vahendab Postimees Mölderi sõnu.
Ainsa erandina toob Mölder välja EKRE, kelle puhul vähemalt lähinädalatel võiks veel oodata mõningast toetuse langust.
Kuna teisipäeval avaldatud küsitlustulemused hõlmavad juba ka eelmist nädalat – see tähendab aega, kui on teatavaks saanud, et Isamaa alustas Tallinnas koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga, mitte nelikliiduga –, võib eraldi vaadata ka just selle nädala tulemusi.
Ainult eelmise nädala tulemusi vaadates on Isamaa reiting 30,4 protsenti ja Keskerakonna oma 22,1 protsenti. Vormiliselt näitab see Isamaale ühe protsendipunkti suurust tõusu võrreldes nädal varasemaga ning Keskerakonnale pooleprotsendipunktilist langust. Muutused on samas piisavalt väikesed, et vaevalt saab siit veel pikemat trendi tuletada. Küll võib ehk ettevaatlikult järeldada, et Isamaa ja Keskerakonna läbirääkimiste fakt ise valijate arvamust eriti ei mõjuta, märkis Postimees.
Praegused reitingud ei kajasta veel Bessedini juhtumi mõju parteide toetusele. Paari nädala jooksul, kui tulevad uued küsitlused, saab ehk selgemaks, kas Bessedini kaasus või muud süüdistused hakkavad kuidagi kujundama ka erakondade toetusnäitajaid.
Eelkõige on see küsimus Isamaale, kas kõik see hakkab kuidagi ka nende maine külge. Mõnevõrra vähendab selliste rünnakute mõju see, kui need tulevad Reformierakonna või Eesti 200 liikmetelt, sest valijate usaldus nende kahe partei vastu on ajalooliselt madalal tasemel. Eesti 200 viimase nädala reiting, muuseas, langes Ühiskonnauuringute Instituudi uuringus esimest korda alla protsendi, täpsemalt 0,9 protsendi tasemele. Aga risk – Isamaa sidumine Keskerakonna kuvandi negatiivsete külgedega – on endiselt olemas ja loomulikult teadsid isamaalased seda juba ammu, juba siis, kui valisid kahe koalitsioonivariandi vahel Tallinnas.