Tallinna võimuliidu läbirääkimisi pidavate Eesti Keskerakonna ja Isamaa esindajad jõudsid kokkuleppele haridusvaldkonnas. Tallinna Linnavolikogu liige ja endine haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante rõhutas, et eestikeelsele haridusele üleminekul vajavad lisatuge nii õpilased, õpetajad kui ka pered.
Muuhulgas suurendatakse seoses üldise hinnatõusuga linna poolt koolitoidu hüvitist, et tagada kvaliteetne koolitoit.
Kokkulepped hariduse valdkonnas
Eestikeelsele õppele üleminek
Seame haridusvaldkonna prioriteediks ülemineku eestikeelsele õppele. Üleminek
eestikeelsele õppele toimub Tallinnas PGSis sätestatud korras ja tähtaegadel, ilma
eranditeta. Selleks toetame täiendavalt haridusasutusi, õpilasi ja vanemaid.
Hariduse kvaliteedi tagamiseks täiendame linna tegevuskava, et lisaks riiklikele
toetusmeetmetele pakkuda lasteaedadele ja koolidele vajaduspõhist ning süsteemset tuge
eestikeelsele õppele sujuvaks üleminekuks, sh
Koostöös ekspertide ja Haridusametiga jätkame iga-aastast õpitulemuste seiret
koolides.
Vastavalt õpitulemuste seire tulemustele enne uue õppeaasta algust toimub koolide
eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavade kaasajastamine. Vajakajäämiste
kõrvaldamiseks rakendatakse täiendavaid toetusmeetmeid ja arenguprogramme.
Tallinna Haridusamet teostab järelevalvet eestikeelsele õppele ülemineku
toetusmeetmete rakendamise üle kõikides õppeasutustes.
Laiendame linna Metoodika- ja kompetentsikeskuse (MEKK) tegevust nii koolituste,
haridusasutuste nõustamise kui koostöise arenguprogrammi meetmete osas.
Kahekordistame individuaalse koostöö arenguprogrammi rakendamist
üleminekukoolides eestikeelse õppe tõhustamiseks.
Loome linna haridusasutustele keskse LAK-õppe põhimõtetel kohandatud
õppematerjalide kogumi, mis toetab üleminekut eestikeelsele õppele.
Tagame õpilastele digiõppevara ja õppemängude kättesaadavuse, toetamaks
mitmekülgseid õppimisvõimalusi.
Klasside ja rühmade komplekteerimisel lähtume alates 2026/2027 õppeaastast
keeleteadlikkuse põhimõttest, eristades eesti õppekeelega ning eestikeelsele õppele
üleminevaid haridusasutusi. Arvestame laste keeletaset, tagades iga lapse arengut
toetava ja keeleoskust arendava õpikeskkonna.
Toetame muukeelsete õpilaste eesti keele arengut, et tagada nende edukas toimetulek
ja õpiedukus eestikeelses õpiruumis. Tagame lasteaedades ja koolides kõigile
õpilastele seadusest tulenevad tugiteenused sh emakeelse logopeedilise abi.
Pakume õpilastele emakeele ja kultuuri tunde PGSis sätestatud korras.
Laiendame Tallinna Kultuuripileti programmi, mille käigus pakutakse õpilastele
programme, mis toetavad õpilaste koostöist õppimist, lõimumist ja eesti keele õpet.
Käivitame programmi, et pakkuda lapsevanematele koolide ning lasteaedade juures
eesti keele ja kultuuri õppimise võimalusi. Korraldame peredele koolitusi LAK-
metoodika ja eesti keele baassõnavara teemadel, et toetada lapsi, kes õpivad
kodukeelest erinevas keelekeskkonnas.
Seame eesmärgiks luua aastas täiendavad 50 C1 keeletaseme nõudega õpetaja abi
ametikohta, et toetada koole õppe diferentseerimisel, et hariduse kvaliteet püsiks
kõrge. Lisaks seame sihiks koostöös riigi ja linna haridusasutustega koolitada välja
vähemalt 100 õpetaja abi tööks linna haridusasutustes.
Motiveerime täiendavalt õpetajaid ja õpetaja abisid vajaliku keeletaseme
saavutamiseks. Korraldame õpetajatele ja õpilastele linna poolt keelelaagreid, et
tagada vajalik keelepraktika.
Hariduses laiemas plaanis
Viime lõpuni Hariduse- ja noorsootöö valdkonna arengukava koostamise, mille
eesmärk on andmepõhiselt kujundada tulevikukindel, õppijasõbralik ja jätkusuutlik
haridusvõrk.
Tagame, et linnale kuuluvate koolide 1. klassides ei ületa õpilaste arv 24 õpilast
klassis. Seame eesmärgiks, et klasside täituvuse piirmäärad põhikoolis ei ületaks
seadusandluses kehtestatud normi.
Vastavalt jõustuvale seadusandlusele rakendame koolijuhtide atesteerimissüsteemi.
Toetame linna eelarvest täiendavalt haridustöötajate palgafondi. Laiendame
õpetajatele linnapoolset väärtuspakkumist tervisedenduse valdkonnas.
Jätkame eraldi värbamiskampaaniatega (nt Vasta kutsele!), mille eesmärk on tuua
Tallinna koolidesse ja lasteaedadesse rohkem vajaliku kvalifikatsiooni ja
keeleoskusega õpetajaid.
Loome Tallinna üliõpilastele stipendiumiprogrammi, mis motiveerib inimesi õppima
Tallinna kõrgkoolides haridus- ja sotsiaalvaldkonna erialadel ning jätkama pärast
õpinguid tööd Tallinna linna teenistuses.
Seoses üldise hinnatõusuga suurendame linna poolt koolitoidu hüvitist, et tagada
kvaliteetne koolitoit.
Motiveerime huvihariduse pakkujaid täiendavalt osutama eestikeelset huviharidust
muukeelsetele lastele.
Korraldame koostöös teiste omavalitsustega riigikaitseõpetuse läbinud gümnasistide
vahel võistkondlikud riigikaitse mängud.
Jätkame lasteaedade ja koolide renoveerimist ning investeerime koolide
sporditaristusse, et tagada kõigile Tallinna lastele kaasaegne ja turvaline õpikeskkond.
Koostöös linnale kuuluvate asutuste ja äriühingutega (sh haiglad, loomaaed,
botaanikaed, Kultuurikatel jt) loome õpilastele õppeprogrammid, et suurendada
praktilist õppetööd.
Tagame koolistaadionite avatuse koolivälisel ajal ning nende turvalisuse ja
ligipääsetavuse linnakodanikele.
Liiklusturvalisuse suurendamiseks viime Tallinna koolides sisse liiklusõppe kursused.
Pöörame tähelepanu vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja teeme selleks koostööd
vaimse tervise edendamise teenust pakkuvate asutuste ja organisatsioonidega. Viime
ellu Tallinna noorte vaimse tervise tegevuskava. Parandame noorte vaimset tervist ja
heaolu toetavate teenuste kättesaadavust.
Pöörame erilist tähelepanu HEV laste haridusteele ning nende vanemate toetamisele.