Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetlused riikide suhtes, kes ei ole õigeaegselt üle võtnud energiatõhususe, taastuvenergia, finantsurgude, hoonete energiatõhususe direktiive.
Komisjon algatas rikkumismenetluse ja saatis ametliku kirja 26 liikmesriigile, sealhulgas Eestile, kuna nad ei ole teatanud Euroopa Komisjonile uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi täielikust ülevõtmisest.
Direktiiv võeti vastu 2023. aastal. Liikmesriigid pidid direktiivi ülevõtmisest teatama tänavu 11. oktoobriks, välja arvatud mõned konkreetsed sätted, näiteks aruandluse kohta, millel olid konkreetsed tähtajad. Praeguseks on ainult Tšehhi teatanud direktiivi täielikust ülevõtmisest ettenähtud tähtajaks. Seepärast saatis komisjon ülejäänud 26 liikmesriigile ametlikud kirjad.
Komisjon algatas rikkumismenetluse ja saatis ametliku kirja 15 liikmesriigile, sealhulgas Eestile, kuna nad ei ole täielikult üle võtnud muudatusi, mida tehti taastuvenergia direktiivi 9. lisasse delegeeritud direktiiviga. 9. lisas on esitatud loetelu lähteainetest, mida kasutatakse peamiselt biogaasi ja täiustatud biokütuste ning muude biokütuste ja biogaasi tootmiseks.
Muudatused tuli üle võtta 14. septembriks. Praeguseks ei ole 15 liikmesriiki teatanud taastuvenergia direktiivi 9. lisa muudatuste täielikust ülevõtmisest ettenähtud tähtajaks.
Komisjon algatas rikkumismenetluse ja saatis ametliku kirja 13 liikmesriigile, sealhulgas Eestile, kuna nad ei ole täielikult üle võtnud finantsinstrumentide turgude direktiivi. Liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma 29. septembriks.
Komisjon algatas rikkumismenetluse ja saatis ametliku kirja Eestile, Itaaliale ja Ungarile, kuna riigid ei ole täielikult üle võtnud hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 17 lõiget 15. Direktiivi ülevõtmiseks on kaks tähtaega. Kuigi peamine tähtaeg on 29. mai 2026, tuli sätted, mille kohaselt liikmesriigid lõpetavad kooskõlas artikli 17 lõikega 15 rahaliste stiimulite pakkumise eraldiseisvate fossiilkütustel töötavate katelde paigaldamiseks, siseriiklikku õigusesse üle võtta 1. jaanuariks 2025.
Olles läbi vaadanud Eesti, Itaalia ja Ungari teatatud meetmed ning esitatud selgitused, on komisjon jõudnud järeldusele, et need kolm liikmesriiki ei ole kõnealuseid sätteid täielikult rakendanud.
Komisjon saatis põhjendatud arvamuse Eestile ja Poolale ning täiendava ametliku kirja Ungarile seoses infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi teatavate sätete ebaõige rakendamisega. Direktiiv on Euroopa Liidu küberkuritegevuse vastase võitluse õigusraamistiku oluline osa ning selles nõutakse, et liikmesriigid tugevdaksid oma küberkuritegevuse alaseid õigusakte ja kehtestaksid kriminaalkaristused, sealhulgas ulatuslike küberrünnete eest.
Komisjon leidis, et Eesti, Ungari ja Poola ei ole mõningaid direktiivis sätestatud meetmeid oma siseriiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud, eelkõige seoses sätetega, mis käsitlevad ebaseaduslikku pealtkuulamist või teatavate direktiivis sätestatud kuritegude toimepanemiseks kasutatavaid vahendeid.
Riikidel on aega vastamiseks, ülevõtmise lõpuleviimiseks ja komisjonile teatamiseks kaks kuud.