Ametiühingud ja tööandjad ei jõudnud alampalgas kokkuleppele

Ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahelised läbirääkimised järgmise aasta alampalga teemal lõppesid esmaspäeval tulemuseta, kuna poolte ettepanekud ja ootused erinesid oluliselt ning kokkulepet ei saavutatud.

Tööandjate Keskliit pakkus järgmise aasta alampalga tõusuks 4 protsenti, soovides ühtlasi pikendada töötasu alampalga hea tahte lepet kümne aastani. Ametiühingud pidasid seda pakkumist ebapiisavaks ja tegid ettepaneku jätkata hea tahte leppe kohaselt. Osapooled ei näinud võimalust kokkuleppeks, mistõttu pöörduvad riikliku lepitaja poole.

“Meie ettepanek oli tõsta järgmise aasta miinimumpalk vastavalt varasemalt sõlmitud hea tahte leppele 991 eurole kuus või 5,93 eurot tunnis. See tase aitaks hoida töötajate ostujõudu ning peegeldaks ka elukalliduse kasvu. Tööandjate pakutud 4-protsendiline miinimumpalga tõus tähendaks aga alampalga ostujõu vähenemist ning palgavaesuse kasvu,” ütles Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask.

Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp pidas ametiühingute ettepanekut  ultimatiivseks. “Nende ettepanek oli kas võtke vastu 11,8-protsendine alampalga kasv või liigume edasi riikliku lepitaja juurde. Niivõrd kiire alampalga kasv praegustes majandusoludes ei ole tööandjate vaatest realistlik, sest majandus pole pikalt kestnud seisakust välja tulnud ja majanduse olukord pole läinud vastavalt prognoositule. Viimased kaks aastat on majandus langenud ja selleks aasta majanduskasv tuleb aasta tagasi ennustatust samuti madalam ehk nullilähedane,” ütles Käpp.

Ta lisas, et sellest hoolimata on tööandjad palku tõstnud ja alampalk on viimasel kümnel aastal kasvanud kiiremini nii hindadest kui keskmisest palgast. Kümne aasta keskmine alampalga kasv on olnud 8,6 protsenti keskmine palk on samal ajal kerkinud 7 protsenti ja tarbijahinnaindeks 4,8 protsenti,” lausus Käpp.

Tööandjate ettepanek oli tema sõnul kergitada alampalka järgmisel aastal Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu võrra ehk 5,1 protsenti. “See oleks ühtlasi kõrgem kui järgmiseks aastaks ennustatud hinnatõus ehk alampalga ostujõud paraneks. Ettepanek on kompromiss tööandjate vahel, sest mitmetes sektorites ei ole võimalik järgmisel aastal palku tõsta,” nentis Käpp.

Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele. Selle suuruse lepivad igal aastal kokku sotsiaalpartneriteks olevad ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit ning kinnitab määrusega valitsus.

Sel aastal on alampalk 886 eurot, mis kehtib seni, kuni saavutatakse alampalga kokkulepe järgmiseks aastaks.