Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ei kooskõlasta kliimaministeeriumi ettevalmistatud metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu (25-1176) selle praegusel kujul, sest eelnõusse lisatud põhimõttelised sätted seavad löögi alla kohalike omavalitsuste põhiseadusliku autonoomia ning takistavad Eesti looduskaitse- ja kliimaeesmärkide täitmist.
Kuigi mitmed omavalitsused tunnustavad eelnõus positiivseid muudatusi, näiteks lageraielangi maksimaalse pindala vähendamist seitsmelt hektarilt viiele, jäävad need ELVL-i hinnangul varju oluliselt probleemsemate sätete kõrval. “Tuginedes omavalitsustelt kogutud tagasisidele ei ole eelnõu sellisel kujul võimalik kooskõlastada,” seisab liidu seisukohas.
Kõige teravam kriitika on suunatud eelnõus sisalduvale nõudele, mille kohaselt peab majandusmetsade osakaal olema vähemalt 70 protsenti metsamaast. ELVLi hinnangul tähendab selline jäik riiklik sihtarv, et kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ja planeerimisõigus muutuvad sisuliselt teisejärguliseks.
Omavalitsused juhtisid tähelepanu, et: see takistab üldplaneeringute kaudu rohevõrgustiku tingimuste seadmist, puhke- ja virgestusalade kavandamist ning kohalike looduskaitseobjektide kaitse alla võtmist; 70 protsenti piir võib muutuda argumendiks, millega keskkonnaamet või ministeerium hakkab tagasi lükkama üldplaneeringuid ja kohaliku kaitse otsuseid, isegi kui need on kohaliku kogukonna jaoks selgelt põhjendatud.
ELVL hoiatas, et riiklik osakaalu nõue ei tohi muutuda ülimuslikuks argumendiks, mis surub alla kohaliku tasandi avaliku huvi, mis on planeerimissüsteemi põhialus.
Eraldi kriitika alla satub eelnõu kooskõla Euroopa Liidu elurikkuse poliitikaga. Kui EL strateegiad ja looduse taastamise määrus näevad ette, et 30 protsenti maismaast peaks olema kaitse all, siis 70 protsenti majandusmetsa nõue liigub vastupidises suunas.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on majandusmetsade osakaal Eestis juba täna ligikaudu 70 protsenti. ELVL-i hinnangul tähendab see, et uue sätte jõustumine külmutaks sisuliselt edasise kaitsealade loomise. Iga lisanduv kaitseala survestaks riiki leidma kusagilt mujalt uusi majandusmetsi, et protsent ei langeks.
Liit hoiatab, et nii võib Eesti sattuda vastuollu nii EL loodusdirektiivide kui ka looduse taastamise määruse nõuetega ning raskendada oma kliimaeesmärkide täitmist LULUCF-sektori arvestuses.
ELVL peab äärmiselt problemaatiliseks ka seda, et eelnõu keskne mõiste majandusmets jäetakse seaduse tasandil sisuliselt defineerimata ning plaanitakse lahti kirjutada valitsuse määruses. Liidu hinnangul ei ole nii piirava ja kaalukate tagajärgedega mõiste viimine määruse tasandile kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega.
Lisaks on seletuskirjas esitatud loetelu aladest, mis ei kuulu majandusmetsa hulka, ELVL-i väitel eksitav. Sealt on välja jäetud näiteks piiranguvööndid ja hoiualad, kus raietegevus on küll piiratud, kuid siiski lubatud. See tõstatab küsimuse, millist metsa tegelikult majandada tohib ja millise hinnaga.
Omavalitsused on korduvalt juhtinud tähelepanu probleemile, et väljaspool tiheasustusala asuval elamumaal, kus metsaseadus praegu ei kehti, puuduvad raietele igasugused piirangud. See võimaldab teha sisuliselt lageraieid elamumaadel, mis asuvad rohevõrgustiku tuumaladel või koridorides.
ELVL peab kahetsusväärseks, et eelnõu ei lahenda seda kaua teada olnud lünka, kuigi see on KOV-ide jaoks üks olulisemaid praktilisi murekohti.
Kuigi seletuskirja järgi peaksid muudatused halduskoormust vähendama, näevad omavalitsused vastupidist. Eelnõu võib suurendada nii KOV-ide kui riigiasutuste töökoormust: uued teavitamiskohustused; metsaregistri arendamise ja töökindluse tagamise vajadus; järelevalvekoormuse kasv piirangute ja teatiste täitmise üle.
Liidu hinnangul vajaks mõjuanalüüs selles osas oluliselt põhjalikumat käsitlust.
Omavalitsused kardavad, et eelnõu rakendamine nihutab otsustusõiguse metsa-, looduskaitse- ja planeerimisküsimustes üha rohkem Keskkonnaameti ja ministeeriumi kätte.
Tagasisides tõstetakse esile: keskkonnaameti mõju suurenemist rohevõrgustiku, kaitsealade ja kohalike keskkonnaotsuste üle; KOV-de kaalutlusruumi vähenemist, kui 70 protsenti majandusmetsa siht muutub praktikas ülimuslikuks argumendiks; riski, et kohaliku kogukonna huvid jäävad riiklike sihtide varju.
ELVL leiab, et selline suund ei ole kooskõlas Eesti planeerimissüsteemi põhimõtetega, mille keskmes on kohalik avalik huvi.
Liit juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas toodud majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu ei ole kooskõlas menetluses oleva looduskaitseseaduse muudatusega ning vajab täpsustamist.
Eraldi küsib ELVL, miks on välja toodud üksnes RMK hallatavad Natura metsaelupaigad, aga ei ole selge, kas käsitlus hõlmab ka loodusdirektiivi elupaiku väljaspool Natura alasid. Lisaks tehakse ettepanek lisada loetelusse kogukonnametsad, rohevõrgustiku metsad ja koostööl põhinevad KAH-alad, mis liidu hinnangul ei tohiks kuuluda piiranguteta majandusmetsade hulka.
Puudulikult on käsitletud ka hüvitusalade ja kompensatsioonimehhanismide teemat olukorras, kus riiklikult oluliste taristuprojektide tarbeks raadatakse loodusväärtuslikke metsi. ELVL küsib, kuidas on sellisel juhul kavas tagada 70 protsendi majandusmetsa osakaalu säilimine ja samal ajal austada looduskaitse-eesmärke.
Kokkuvõttes peab Eesti Linnade ja Valdade Liit eelnõusse lisatud sätteid, eriti majandusmetsade 70 protsendi nõuet, niivõrd suure mõjuga, et kooskõlast nõutud kujul keeldutakse.
“Need sätted kahjustavad kohalike omavalitsuste autonoomiat ning seavad ohtu Eesti võime täita elurikkuse, looduskaitse ja kliimaeesmärke. Eelnõu vajab põhimõttelist ümberhindamist,” rõhutas liit oma seisukohas.
Liit ootab, et kliimaministeerium võtaks omavalitsuste kriitika sisuliselt arvesse ning jätkaks eelnõu täiendamist koostöös kohalike omavalitsustega, mitte nende arvelt.