Inchcape Motorsi Fordi ja äriklientide valdkonna ärijuht Madis Sinijärv ütles, et 2025. aastal kehtestatud registreerimistasu on valdava osa autode puhul nende hinnaga võrreldes proportsionaalselt liiga suur.
“Aastamaksu kohta pole küsimusi – enamik inimesi mõistab selle vajadust ja loogikat. Küll aga on registreerimistasu üks Eesti viimaste aastate suurimaid maksupoliitilisi ebaõnnestumisi. Selle ülesehitus on sedavõrd ebamõistlik, et tarbija ei osta seda ideed lihtsalt ära. Ükskõik millist maksu kehtestades tuleb arvestada sellega, et see ei looks motivatsiooni kõrvalehiilimiseks või maksustavatest kaupadest ja teenustest loobumiseks,” rääkis Sinijärv.
“Võtame näiteks Fordi ühe populaarseima mudeli linnamaasturi Kuga ning vaatame auto hinna ja registreerimistasu suhet. Uue Ford Kuga hind jääb vahemikku 25 000-30 000 eurot, kuid registreerimistasu ulatub ligikaudu 1800 euroni. Eesti tarbija ei ole valmis maksma kuus-seitse protsenti auto ostuhinnast üksnes registreerimistasuna,” jätkas Sinijärv.
Leedus on näiteks registreerimisel kasutusele võetud CO₂-põhine maks, mis sõiduautode puhul jääb vahemikku 60-120 eurot, tarbesõidukitel ulatub umbes 300–400 euroni ning ekstreemsematel juhtudel võib küündida kuni 700 euroni. Selliste suurusjärkudega oleksid tarbijad ka Eestis märksa avatumad.
“Eesti maksumaksja hääletas selgelt oma rahakotiga: autoturg kukkus üle 50 protsendi ning 2024. aasta müügimahtudele prognoositud registreerimistasu laekumine jäi oluliselt alla ootuste. Ei aidanud ka suvine prognoosi korrigeerimine – endiselt on kahtlane, kas isegi pool planeeritud maksutulust kokku tuleb,” ütles Sinijärv.
Tema sõnul on laekumata jäid ka teised maksud, mis on otseselt või kaudselt seotud kokku kuivanud autoturuga, sealhulgas käibemaks. AMTELi hinnangul jäi riigil ainuüksi käibemaksu laekumata ligikaudu 108 miljoni euro eest. Sisuliselt tekitas registreerimistasu kehtestamine riigile ligi 50 miljoni euro suuruse puudujäägi.
“Võib ju loota, et inimesed toibuvad maksušokist ja harjuvad uue korraga, kuid selle konkreetse maksu puhul olen ma skeptiline. Aastamaksuga on tõesti kiiresti harjutud ja selle laekumine vastab ootustele, sest tegemist on loogilise ja mõistliku maksuga. Registreerimistasu puhul sellist loogikat aga ei leia. Inchcape’i tooteportfellis on sõidukeid väga erinevates segmentides ning ükskõik, mis nurga alt seda vaadata, ühtset ja arusaadavat loogikat lihtsalt pole. Sama ei mõista ka tarbija,” ütles Sinijärv.
Tema sõnu viitab registreerimistasu praegu justkui sellele, et auto arvele võtmiseks tuleb maksta üks konkreetne summa, mis võiks olla kõigile ühesugune. “Kui aga eesmärk on suunata inimesi keskkonnasäästlikumaid valikuid tegema, peaks tasu olema emissioonipõhine ning näiteks kahe-kolme astmeline. Sel juhul võiks maksu nimetada CO₂-maksuks – nagu Leedus –, mis annaks kõigile selgema arusaama, millega on täpselt tegu,” ütles Sinijärv.
Kui jätkata aga samal kursil, ei täida riik Sinijärve hinnangul registreerimistasu maksulaekumise eesmärki ka järgneval viiel aastal – seda eriti arvestades, et seaduses on juba ette nähtud registreerimistasu tõusud aastatel 2028 ja 2031.
“Autoturg taastub praegu vaid lapsesammudega ning isegi kui mingit kasvu prognoosida, jääb see väga tagasihoidlikuks. Nii eratarbijad kui ka ärikliendid teevad lihtsalt teistsuguseid valikuid: vahetavad autosid harvem, lükkavad ostuotsuseid edasi,” ütles Sinijärv.
“Kiire positiivse efekti annaks registreerimistasu põhimõtete ülevaatamine ja elulähedasemaks muutmine. Tervitatav, et kaheksa-üheksakohaliste autode puhul vajalikud muudatused said juba tehtud, mis teeb nende puhul registreerimustasud kordi odavamateks. Sarnast paindlikkust soovitaks rakendada aga kogu registreerimistasu maksusüsteemi ulatuses,” lisas Sinijärv.
BNS