XXI kongressil peetud kõne erakonnakaaslastele

Eha Võrk, KENA president, 14. detsember 2025

Mida rohkem naisi, seda rikkam riik ja kohalik omavalitsus. Sooline tasakaal poliitikas ei ole naiste teema – see on terve ühiskonna heaolu küsimus. Rohkem naisi poliitikasse tähendab rohkem tasakaalu, empaatiat ja terviklikke lahendusi. Iga hääletus on võimalus kujundada meie ühiskonna tulevikku. Mitmed rahvusvahelised teadusuuringud on tõestanud, et ühiskonnad, kus naistel on meestega võrdsed õigused ja võimalused, on rikkamad ja stabiilsemad. Naiste poliitilises osaluses on teenäitajaks Põhjamaad – Rootsis ja Norras moodustavad naised parlamendiliikmetest 46 protsenti, Soomes 45 protsenti. Eestis 30 protsenti.

Eesti aastal 2025: Norstati läbiviidud selle suve uuringust selgus, et pea pooled eestlased ei pea seda probleemiks, et meie linnasid ja valdasid juhib vähe naisi. Pooled Eesti meestest vastasid, et mitte midagi ei pea tegema selleks, et suurendada soolist tasakaalu KOVide juhtimises. Meeste ja naiste vastustes olid päris suured käärid, nagu ka noorte ja vanemaealiste seas

Miks naised ei ole poliitilises elus aktiivsed?

Aina räigemaks muutunud poliitiline kultuur pole muidugi ainus põhjus, miks naised poliitikast eemale hoiavad. Naiste nähtamatu töö: näiteks meeste-naiste kodune tööjaotus. naiste osakaalu kasv Eesti poliitikas jäi klaaslae taha kinni. Aja puudus–eelduslikult kannab naine vastutust koduse korra, söögi, eakate sugulaste ja laste eest. Eestis on palju üksikemasid, kelle osalus poliitikas on pea võimatu. Kandidaadid on oma vastustes maininud, et enne kandideerimise otsustamist kaalub mees, mida tal isiklikult sellest sammust võita on. Naine aga, kui palju kannataksid tema kohustused teiste inimeste ees.

Millised on võtmed kaasata naisi senisest enam:

• Naistele tuleb anda väärikas koht nimekirjas ja oma naiskandidaate hoida. See nõuab tööd ja aega, aga kui erakonnad peavad seda vajalikuks, siis on muutus võimalik. Mulle oli sümpaatne üleskutse Postimehes kirjutatud artiklis väljendatud mõttekäik – „Ära vali sinist ülikonda vaid seepärast, et tema reklaam on kõige suurem ja läikivam. Vali see kandidaat, kes suudab empaatiliselt samastuda sinu probleemidega!”
• Naiste kaasamine on demokraatia küsimus. Palju räägitakse tänapäeval demograafiast ja siin peaks kõlama väga selgelt naiste endi hääl, sest naised otsustavad, kas sünnitada või mitte. Kuna mehi on poliitikas rohkem, siis neid teatakse rohkem, mistõttu vastatakse ka uuringutes, et poliitikas tahetakse näha pigem mehi.
• Enamiku parteiliikmete karjäär rohujuuretasandilt tippu käib järgmist rada pidi. Sa astud erakonda. Kui tahad lihtliikmetasandilt edasi jõuda, osaled koolitustel, erakonna töörühmade kooskäimistel, otsid liitlasi, kes sinu ideid toetaksid ja sinu poolt erinevatel erakonnasisestel valimistel hääletaks. Kandideerid piirkondlikku juhatusse. Siis erakonna volikogusse. Võib-olla juhatusse. Juhatuse koosolekud toimuvad tavaliselt pärast tööpäeva lõppu õhtuti. Volikogude istungid ja üldkogud nädalavahetustel. Keegi peab sellel ajal vaatama, et lastel oleks õpitud, söödud, õigel ajal magama mindud ja järgmiseks päevaks puhtad riided olemas. Nagu statistika osutab, on see „keegi“ pigem naine kui mees.

2025. aasta valimistel kandideerijate seas on 6023 meest ja 3652 naist. Keskerakonna nimekirjas oli valimistel 100st kandidaadist 45 naist ja 55 meest – see on hea näitaja. Meist tugevamad selles vallas olid vaid sotsid (51 %). Valituks osutus 31%, mis kõneleb muuhulgas ka eelnimetatud klaaslaest ja kohast nimekirjas, ent kahjuks ka ühiskonna suhtumisest ja valikutest. Keskerakonna naised on 2025. aastal esindatud nii valla-ja linnade volikogudes kui ka täitevvõimu juures: Aurika Sin-Kerra – Maardu linnapea, Laura Heinsaar – Saaremaa abivallavanem, Eve Salundi – Põlva abivallavanem, Annika Vaikla – Viimsi abivallavanem. Getter Klaas – Järva abivallavanem, Ljudmilla Latt – Kohtla-Järvel abilinnapea, Manuela Pihlap – Tallinnas LOV vanem, Monika Haukanõmm – Tallinn abilinnapea, Ülle Juht – Tõrva abivallavanem.

Ja lõpetuseks ettepanek aukohtu esimehele, kes täna valitakse – kaasa palun aukohtusse naisi, sest nagu just sai mainitud, on ühiskond, erakond õiglasem ja demokraatlikum, mida rohkem on kaasatud otsustustasandile naisi. Ning sama üleskutse ka piirkondadele, kellel on piirkondade valimised ees.